Aasta alguses korraldas Riigi Kinnisvara konkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuse fuajeesse. Rekordilise 71. kavandi seast võitjaks valitud Tiina Sarapu klaasikunstiteos „Ilm ja maa“ valmis hoonega samaaegselt.
Ilmakeskuse fuajees asuv kahest kujundist koosnev taies jutustab paeluvalt ilma keerulistest sisemistest mehhanismidest. Alumine, mustast klaasist ristkülik, võiks tähistada maapinda, viidates tahkele, kindlale ja materiaalsele meie keskkonnas. Ülemine vabakujuline osa sümboliseerib kõike dünaamilist ja õhulist, näiteks pilvi kui ilmastikunähtust, aga ka virtuaalsetesse pilvedesse talletatud muutuvat teavet ja teadmisi.
Foto: Terje Ugandi
Žürii sõnul mõjub erinevate meediumite ja klaasmaterjalide intrigeeriv kooskasutus värskelt ja pilkupüüdvalt. Ruumi väärikalt esile toovas kunstiteoses on olemas nii põnevad detailid kui ka elegantne üldistus.
Võidutöö autor iseloomustab teost luuletusega:
„Kõik maa on ilmaga seotud. Ja ilm sõltub paljuski maast.
On küntud, külvatud, saetud, kaevatud, kokku aetud.
Kas nüüd ootab paast?
Lootus päikesel, tuulel, lumel ja vihmal. Tilkhaaval koguneb teadmiste pilv.
On, mida uurida, hoida – kõike on maa ja ilm.“
Foto: Terje Ugandi
Tiina Sarapu on kontseptuaalne klaasikunstnik, kes viimastel aastatel on pälvinud tähelepanu oma installatiivsete teoste ja näitustega. Sarapu on omandanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal magistrikraadi ning aastaid töötanud seal ka õppejõuna. Tema teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning kuuluvad mitmete muuseumide ja erakogude kollektsioonidesse. Sarapule on omistatud Kultuurkapitali aastapreemia, Kristjan Raua preemia ning kahel korral ka „Tunnustatud klaasikunstniku“ aunimetus. Alates 2017. aastast tegutseb Tiina Sarapu vabakutselise kunstnikuna. Stuudiot jagab ta oma õe ja hea kolleegi, mitmete protsendikunsti konkursside võitja, Maret Sarapuga.
Tiina Sarapu sõnul ajendab teda enamasti protsendikunsti konkurssidel osalema konkreetne asukoht või eluvaldkond, millega teost telliv asutus tegeleb. „Sel korral haakus ilma ja keskkonna teema otseselt minu hetke loominguga – keskkond, inimtegevuste mõju maale ja ilmastikule,“ selgitas kunstnik.
“Kunstiteos peegeldab hästi Keskkonnaagentuuri töö olemust.”
„Kunstiteos peegeldab hästi Keskkonnaagentuuri töö olemust. Meie ülesanne on seirata ja mõtestada looduslikke protsesse, mis ühendavad maad, õhku ja vett ning mõjutavad ilma ja kliimat. Nii nagu teose alumine ja ülemine osa moodustavad ühtse terviku, on ka looduskeskkond pidevas muutumises ning kõik osad mõjutavad teineteist,“ sõnas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.
Valminud klaasikunstiteose kogumaksumus on 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks.
Foto: Terje Ugandi
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees, Keskkonnaagentuuri Harku Ilmakeskuse rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Liis Tarbe, Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Saskia Järve ja Raul Keller, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maarin Ektermann ja Anders Härm ning hääletusõiguseta ekspert Hannes Ulmas Riigi Kinnisvarast.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.
