Olenemata kultuuriruumist püüdlevad inimesed kas eesmärgistatult või alateadlikult rahalise turvatunde poole. Luminori privaatpanganduse varahaldur Kalle Kose selgitab, kuidas inimesed maailma eri paigus raha säästavad ja mida Eesti inimesed sellest õppida saavad.

Foto: Freepik

Erinevates kultuurides on ainulaadsed säästmismeetodid, mis sõltuvad sotsiaal-majanduslikust kontekstist. Kose sõnul on Jaapan riik, mis on tuntud oma säästmiskultuuri poolest.

„Minevik on Jaapanit raputanud erinevate majandusraskustega, mis on ühiskonnas juurutanud arusaama, et rahalise kindlustunde ja heaolu tagamiseks on säästmine kriitilise tähtsusega. Jaapanlased on loomult kokkuhoidlikud ja tasakaalukad – nad kipuvad jälgima minimalistlikku elustiili ja väldivad liigset tarbimist, isegi kui rahakott seda võimaldaks,“ ütles ta.

Minevik on Jaapanit raputanud erinevate majandusraskustega, mis on ühiskonnas juurutanud arusaama, et rahalise kindlustunde ja heaolu tagamiseks on säästmine kriitilise tähtsusega.

Kose selgitas, et üks populaarsemaid Jaapani säästmisviise on “kakeibo“, mis võeti kasutusele juba 1904. aastal. Kakeibo on visuaalne lähenemine, mille puhul tuleb kõik tehtud kulutused kanda füüsilisse märkmikusse – see aitab paremini märgata ja mõista oma tarbimisharjumusi. Iga kuu alguses seatakse rahaline eesmärk ja selle põhjal koostatakse eelarve. Kõik iganädalased kulutused pannakse hoolikalt kirja ning kuu lõpus analüüsitakse, kui edukalt seatud eesmärke täideti.

Eesti inimestele meeldib erinevates eluvaldkondades inspiratsiooni ammutada just Skandinaaviast. “Hygge” on Taani ja Norra elufilosoofia, mille märksõnadeks on Kose sõnul mugavus, hubasus ja oskus leida õnne igapäevastest hetkedest. Sarnane lähenemine kajastub ka skandinaavlaste säästmisharjumustes, mille aluseks on minimalism, ettevaatlikkus ja pikaajaline planeerimine.

„Minimalism on sügavalt Skandinaavia kultuuri juurdunud: inimesed valivad sageli kvaliteedi kvantiteedi asemel – ostes vähem, kuid see-eest kvaliteetsemaid tooteid. Skandinaavlased püüavad teadlikult tarbida, osta vaid seda, mida päriselt vajavad ning üritavad vältida impulsiivseid kulutusi,“ märkis ekspert.

Kose sõnul lähtub hygge filosoofia arusaamast, et õnn ei peitu asjades, vaid kvaliteetajas lähedastega. See hoiak peegeldub ka rahaga seotud otsustes – inimesed investeerivad pigem elamustesse kui tarbetutesse materiaalsetesse esemetesse. Ühtlasi planeerivad paljud Skandinaavia pered regulaarselt oma eelarvet, jälgivad kulutusi ja säästavad tulevikuks. Nad ei kogu raha üksnes hoiukontodele, vaid investeerivad ka pensionifondidesse ja teistesse pikaajalistesse finantsinstrumentidesse.“

„Kakeibo põhjalik kulujälgimine aitab teadvustada, kuhu raha tegelikult läheb ja hygge-mõtteviis võimaldab suunata ressursid sellele, mis pakub pikaajalist rõõmu. Kui kombineerida need kaks lähenemist, võib tulemuseks olla rahaliselt turvalisem ja õnnelikum elu.“

„Olgugi et Eesti majandus ja elatustase pole pikka aega kasvanud, saavad paljud eestlased jaapanlikest kuluülevaadetest ja skandinaavialikust minimalismist inspiratsiooni ammutada, et jätta enda sissetulekust rohkem alles ilma seda otseselt suurendamata. Seda kõike selleks, et säästa nii elamusteks kui ka investeeringuteks,“ nentis Kose.