Värskelt avaldatud Euroopa e-kaubanduse raporti kohaselt kasvas Eesti B2C ehk eraisikute poolt ettevõtetest tellitud e-kaubanduse käive eelmisel aastal 18%, ulatudes 6,1 miljardi euroni.
“Eesti e-kaubanduse kasv on muljetavaldav, meist eespool oli vaid kolm riiki – Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina ning Bulgaaria,” ütles Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät. Näiteks Soome kasvutempo oli 4%, Rootsis ja Lätis 11%, Prantsusmaal 10% ja Saksamaal 0%.
Eesti e-kaubanduse kasv on muljetavaldav, meist eespool oli vaid kolm riiki.
73% Eesti elanikkonnast vanuses 16-74 ostis 2024. aastal kaupu või teenuseid internetist, mis asetab Eesti Euroopa keskmisest märgatavalt kõrgemale. Euroopa Liidu keskmine näitaja jääb 67% juurde. Tabeli tipus on Iirimaa (95%) ja Holland (94%). Võrdluseks ka naabrid Soome 79% ja Läti 65%.
2024. aastal moodustas e-kaubandus juba üle 13% Eesti SKTst ning kerkib prognoosi järgi sel aastal 15% juurde. Interneti kasutajaid on Eestis 93% elanikkonnast, mis loob tugeva põhja e-kaubanduse edasiarendamiseks.
Foto: Freepik
Eestlased on aktiivsed piiriüleses e-kaubanduses. “Kokkuvõttes tuleb umbes 65% tellimustest Eestist ja 35% välismaalt, peamiselt Aasiast,” selgitas Väät. “2024. aastal tellisid eestlased pakiautomaatidest 17 miljonit pakki – 14% rohkem kui 2023. aastal.”
Pandeemia ajal hoogustus veebist ostmine järsult, kasvades isegi 200-300%. Enne pandeemiat oli tavapärane kasv vahemikus 15-25%, sarnane hoog on nüüd taastunud.
Väät rõhutas tehnoloogia rolli e-kaubanduse arengus: “Tehisintellekt areneb kiiresti ja seda kasutatakse otsingu funktsionaalsuses, tootesoovituste personaliseerimisel, liideste, turunduse optimeerimisel, tekstide töötlemise ja kampaaniate planeerimise juures.”
Makse-eelistuste osas on pangalingid jäänud Eestis kõige populaarsemaks. Samas kasvavad järk-järgult ka osamaksed, maksa hiljem lahendused ja “kliki ja proovi” mudelid, kus klient saab kaupu 30 päeva enne otsustamist hoida.
Foto: Freepik
“Jätkusuutlikkuse osas on toimunud teatud taandareng,” märkis Väät. “Ettevõtted kasutavad üha enam keskkonnasõbralikke pakendeid, kuid tarbijad peavad kiiret tarnet keskkonnajäljest olulisemaks.”
Regulatsiooni küsimuses on Väät kriitiline. “Peamine probleem ELiga on see, et kuigi nad võtavad vastu õigeid eeskirju, siis neid ei jõustata piisavalt kolmandates riikides, eriti Aasias, mis viib ebavõrdse konkurentsini,” selgitas ta. Aasia suuremad platvormid ei vasta sageli Euroopa Liidu nõuetele, nagu pakendite aktsiisid, keskkonnanormid, allahindluste regulatsioonid, toodete ohutus ja ligipääsetavus.
- Eesti E-kaubanduse Liit on katusorganisatsioon, kuhu kuulub ligi 550 ettevõtet. Liit väljastab ka turvalise ostukoha usaldusmärgist.
