Juhi otsustele eelneb palju sellist, mis ei paista välja ühestki tegevusplaanist ega koosoleku protokollist: varasemad kogemused, olukorrale antud tähendused, arusaam iseendast ja ootused, mida teised talle seavad. Juhtimiskoolitaja ja mentor Ivar Raav alustab EBSis doktoriõpinguid, et uurida, kuidas kujuneb juhtide arusaam olukordades, kus infot napib, see on vastuoluline või tegelik probleem ei ole kohe nähtav.

Juhtide ja meeskondadega töötades märkab Raav, et korduvad juhtimisprobleemid ei pruugi alguse saada oskuste puudumisest, vaid sellest, kuidas juht toimuvat tajub ning millele tähelepanu pöörab. Huvi nende sügavamate mõjutajate vastu saab uue suuna nii isiklikult keerulise eluperioodi kui ka uue raamatu kirjutamise kaudu.

Korduvad juhtimisprobleemid ei pruugi alguse saada oskuste puudumisest, vaid sellest, kuidas juht toimuvat tajub ning millele tähelepanu pöörab.

Keeruline eluperiood aitas leida edasise suuna

Elus käivad sügavad augud ja suured tõusud vahel üsna lähestikku. Pärast üht oma elu keerulisemat perioodi oleme kogu perega rõõmsalt Eestis tagasi, koer Mountyga on kõik hästi ning Brasiiliasse kolimise plaani meil enam ei ole. Meie elu on põhikohaga Eestis.

Pärast suvist postitust jõudsid minuni kümned kirjad ja sajad kommentaarid, mille eest olen väga tänulik. On hea tajuda, et keegi meist ei ole kunagi päriselt üksi, isegi kui vahel endale sellise illusiooni loome.

Sügavas augus hakkad elu teisiti nägema ning avanevad ka sisemised laekad, mille olemasolu ei pruugi varem märgata. Minu jaoks tähendas see valusamate kihtide põhjalikku läbitöötamist, mille käigus taandusid hirmud unistuste ees ja mure andis rohkem ruumi loomupärasele õnnetundele.

Sügavas augus hakkad elu teisiti nägema ning avanevad ka sisemised laekad, mille olemasolu ei pruugi varem märgata.

Minu sisemisi heitlusi Brasiilias ja sealt tagasi tulles toetasid kõik need enesearengu teekonnad, koolid, koolitused, seminarid ja retriidid, mida olin aastate jooksul läbinud ning ise läbi viinud. Sain õpitut ja kogetut enda toetamiseks kasutada, kuid samal ajal pani see mind küsima, milline on minu tee praegu ning mis mind kõigi nende teadmiste ja kogemuste juures kõige rohkem huvitab.

Uue raamatu käsikiri sai valmis ning avas minus omakorda uusi uksi, et astuda järgmine pikk samm ja uurida edasi oma kirevaldkonda, mille võiks lühidalt kokku võtta küsimusega: „Mis juhib juhti?“ Raamat ilmub detsembri alguseks, kuid selle kirjutamisest kasvanud küsimustega tegelen juba praegu edasi.

Enesearengu sügavus tuleb nähtavale igapäevaelus

Praegu huvitab mind eelkõige see, kuidas tuua enesearengumaailmas omandatud teadmised süsteemselt ja praktiliselt igapäevaellu just juhtimise kaudu, sest juhtide mõju on meie kõigi elus väga suur. Kõik tooted ja teenused, mida tarbime, on kusagilt juhitud ning nende taga on kellegi otsused.

Nagu minu õpetaja Katariina kunagi ütles, siis on tore olla rahulik ja tegeleda enesearenguga joogamatil, rännakul või meditatsioonis, aga proovi see ka praktiliselt igapäevaellu tuua. Alles siis tuleb nähtavale enesearengu sügavus ja tulemus.

Tore on olla rahulik ja tegeleda enesearenguga joogamatil, rännakul või meditatsioonis, aga proovi see ka praktiliselt igapäevaellu tuua.

Sellega ma nüüd tegelengi, veelgi keskendunumalt ja lausa doktorantuuris. Mind huvitab, kuidas kasvab juhtimise inimlikkusest ja terviklikust käsitlusest välja süsteemsem, küpsem ning vastutustundlikum viis mõista toimuvat ja mõjutada ümbritsevat materiaalset maailma, arvestades ka seda, mis toimub inimese sees.

Me ei saa juhtida seda, mida me ei märka, kuid just nähtamatuks jäävad kihid paistavad olevat paljude korduvate juhtimisväljakutsete taga. Nende mõistmiseks tuleb vaadata kaugemale nähtavast tegevusest ning küsida, mis sellele eelneb.

Mis toimub enne seda, kui juht otsustab?

Brasiilia mäetipus oma järgmist raamatut kirjutades asusin uurima, mida räägitakse akadeemilises kirjanduses teemadest, mida mõnes teises keskkonnas peetakse esoteeriliseks. Leidsin, et neist teemadest räägitakse palju, lihtsalt teistsuguse sõnavaraga.

See pani mind mõtlema ka sellele, kuidas me eri keskkondades terviklikkust mõtestame. Kui enesearengumaailmas räägitakse kehast, meelest ja vaimust, siis juhtimises võivad samalaadse arutelu osaks olla materiaalsus, eesmärgid ja pühendumine. Sõnavarast sõltumata mõjutavad selle terviku osad üksteist.

Kõige rohkem huvitab mind aga see, mis on juhi sees see miski, mis paneb teda otsuseid tegema siis, kui ratsionaalsete argumentide ja mõtete keel saab otsa. Millele ta sellises olukorras toetub ning kuidas kujuneb maailm juhtide sisemiste häälte ja reaktsioonide tulemusena?

Oma töös juhtide ja juhtkondadega olen märganud, et juhtimine paistab sageli olevat pigem mingi reaktsiooni tagajärg kui tegevuste kogum ise. Enne nähtavat otsust, vestlust või tegevust on alati midagi, mis meid tegutsema tõukab või sellest eemale suunab.

Enne nähtavat otsust, vestlust või tegevust on alati midagi, mis meid tegutsema tõukab või sellest eemale suunab.

Seetõttu on oluline küsida, mida juht üldse märkab, mida ta tähelepanuta jätab ning miks mõni asjaolu tema jaoks nähtamatuks jääb. Kui midagi olulist jääb märkamata, mõjutab see ka arusaama olukorrast ja võimalust sellele reageerida.

Korduvad probleemid ei paista algavat enamasti oskuste puudumisest, vaid kusagilt sügavamalt: sellest, kuidas juht olukorda tajub, milliseid tähendusi loob ja kuidas mõistab enda identiteeti juhina. Samal ajal mõjutavad toimuvat meeskonnaliikmete ootused juhile ning varasemad, ka kehasse talletunud kogemused, mis nende reaktsioone suunavad.

Neile lisanduvad põhimõtted, mis on organisatsioonis aja jooksul kinnistunud, ning mõjud laiemast ühiskonnast. Kõik see kujundab keskkonda, milles juht ja meeskond tegutsevad, isegi kui igapäevastes vestlustes neid mõjutajaid otseselt ei nimetata.

Doktorantuuris uurin juhtimise nähtamatut osa

Igapäevane töö meeskondadega ja raamatu kirjutamine viisid mind väga loomulikult akadeemiliste otsinguteni ning kasvatasid huvi nii suureks, et alustasin nüüd ametlikult oma teekonda EBSi doktorandina. Soovin uurida neid seoseid ning luua aastate pärast raamistiku, mis aitaks juhtimist edasi arendada.

Oma doktoritöös uurin, kuidas juhid kujundavad arusaamist olukordades, kus kogu infot ei ole, olemasolev info on vastuoluline või tegelik probleem ei ole kohe nähtav ega mõistuse ja analüütikaga lahendatav. Teoreetiliselt liigun selliste teemade vahel nagu tähenduse loomine, vaiketeadmine, kehastunud teadmine, juhi identiteet, organisatsiooniline mälu ja süsteemsed dünaamikad.

Tavakeeles öeldes uurin juhtimise nähtamatut osa, mis sageli määrab ära väga nähtavad tagajärjed. Mind huvitab, kuidas mõjutab juhi sisemaailm tema arusaamist toimuvast ning kuidas jõuab see otsuste kaudu meeskonna, organisatsiooni ja teiste inimeste ellu.

Äri võiks olla viis maailma probleeme lahendada ja muuta maailm paremaks paigaks, kuid selleks on vaja mõista ka neid mõjutajaid, millest juhtide valikud alguse saavad.

Loodan leida selle kaudu ka võimalusi seisva või stagneeruva arengu edasiviimiseks ning inimeste loomisvõime paremaks kasutamiseks. Äri võiks olla viis maailma probleeme lahendada ja muuta maailm paremaks paigaks, kuid selleks on vaja mõista ka neid mõjutajaid, millest juhtide valikud alguse saavad.

Jätkan samal ajal tööd nii individuaalsete klientide kui ka organisatsioonidega, et teadus ja praktika oleksid omavahel seotud ning saaksid teineteiselt õppida. Ikka selleks, et kasutada meie loomisjõudu parema maailma ehitamiseks ning teha äri viisil, mis aitab probleeme lahendada, selle asemel et neid juurde tekitada.