Eesti vabaühendused esitasid erakondadele soovitused valimisdebati sisukuse ja inimväärikuse austamise tagamiseks 2027. aasta Riigikogu valimiste eel. Nad rõhutavad, et poliitiline arutelu peaks põhinema faktidel ja austusel, vältides ühiskonnarühmade vastandamist ning vaenu õhutamist. Soovitustes kutsutakse üles kaasama otsustesse inimesi, keda need otsused enim puudutavad, ning tagama valimisinfo ligipääsetavuse erinevatele sihtrühmadele. Samuti rõhutatakse vajadust kontrollida kampaaniate info täpsust ning pöörata tähelepanu keeruliste teemade käsitlemise viisile. Vabaühendused lubavad ise järgida samu põhimõtteid, mida nad ootavad erakondadelt.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Avaliku debati toon ja sõnakasutus mõjutavad otseselt seda, kuidas ühiskonnas erinevatest inimestest ja rühmadest räägitakse ning millised hoiakud saavad nähtavust juurde. 2027. aasta Riigikogu valimiste eel pöördusid Eesti vabaühendused erakondade poole kümne soovitusega, mille keskmes on sisukas valimisdebatt, kontrollitud info, inimväärikuse austamine ning nende inimeste kaasamine, keda poliitilised otsused kõige otsesemalt puudutavad.
Soovituste koostajad rõhutavad, et terav poliitiline vaidlus ja maailmavaatelised erinevused kuuluvad demokraatia juurde, kuid arutelu ei peaks käima ühegi ühiskonnarühma arvelt. Valimiskampaanias kasutatud sõnad ja hoiakud mõjutavad inimeste igapäevaelu ka pärast seda, kui kampaania ise on lõppenud.
Soovituste koostajad rõhutavad, et terav poliitiline vaidlus ja maailmavaatelised erinevused kuuluvad demokraatia juurde, kuid arutelu ei peaks käima ühegi ühiskonnarühma arvelt.
Poliitiline sõnakasutus ja faktitäpsus mõjutavad avaliku debati kvaliteeti Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne rõhutab, et poliitikute sõnavõttudel on suur mõju sellele, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad ja räägivad. Tema sõnul ootavad vabaühendused, et erakonnad veenaksid valijaid täidetavate lubaduste ja argumentidega, mitte vaenu, hirmutamise või naeruvääristamise abil.
Foto: Freepik
Soovitustes kutsutakse erakondi üles hoidma oma ametlikud kanalid, kommentaariumid ja sotsiaalmeediagrupid vaenu õhutamisest vabad ning vältima alavääristava sisu jagamist või võimendamist. Samuti peetakse oluliseks kampaanias kasutatavate arvude ja väidete päritolu kontrollimist ning eksitava info kiiret ja avalikku parandamist. Eraldi juhitakse tähelepanu tehisaru abil loodud tekstidele, piltidele ja videotele, mis võivad teadmatusest või tahtlikult taastoota stereotüüpe ja väärarusaamu.
Eraldi juhitakse tähelepanu tehisaru abil loodud tekstidele, piltidele ja videotele, mis võivad teadmatusest või tahtlikult taastoota stereotüüpe ja väärarusaamu.
Keerulistest teemadest saab rääkida inimesi vastandamata
Vabaühendused soovitavad olla eriti tähelepanelik julgeoleku, rände, lõimumise, lastekaitse, perepoliitika, vaesuse, piirkondliku ebavõrdsuse ja loodushoiu käsitlemisel. Nende teemade üle arutlemine ei eelda ühegi ühiskonnarühma kujutamist probleemi või ohuna, sest selline vastandamine võib süvendada tunnet, et osa inimesi ei kuulu ühiskonda teistega võrdväärselt.
Pöördumises juhitakse tähelepanu ka sellele, et laste kaitset ei kasutataks põhjendusena mõne ühiskonnarühma alavääristamiseks või õiguste piiramiseks. Samuti soovitatakse vältida naiste ja meeste kujutamist kitsaste stereotüüpide kaudu ning pidada perepoliitika üle arutelu viisil, mis austab inimeste valikuvabadust ja kõigi laste õigust turvalisele kasvukeskkonnale.
Foto: Freepik
Vaesusest ja piirkondlikest erinevustest rääkides tuleb vaadata inimese tegelikke võimalusi
Soovitustes tuuakse esile, et seaduses kirjas olev õigus ei pruugi olla kõigile võrdselt kättesaadav, kui selle kasutamine sõltub inimese sissetulekust, elukohast, tervisest, vanusest või kodukeelest. Näiteks erinevad sotsiaal- ja tugiteenuste võimalused omavalitsuste lõikes ning abi kättesaadavus võib sõltuda sellest, kus inimene elab.
Vabaühendused kutsuvad erakondi üles hoiduma vaesuse käsitlemisest inimese isikliku ebaõnnestumise või valede valikute tagajärjena ning mitte vastandama omavahel eri Eesti piirkondi või põlvkondi. Maapiirkondade tugispetsialistide puudus, huvihariduse kättesaadavus, kõrgkooliõpingutega seotud kulud ja Ida-Virumaa õiglane üleminek vajavad nende hinnangul sisulist käsitlust, mitte omavahelist vastandamist.
Inimesi, keda otsused puudutavad, tuleb kaasata ka otsuste kujundamisse
Pöördumise üks peamisi soovitusi puudutab kodanikuruumi ja kaasamist. Erakondadelt oodatakse seisukohtade kujundamist koos nende inimeste ja organisatsioonidega, keda otsused otseselt mõjutavad, sest vabaühendustel ja esindusorganisatsioonidel on lisaks andmetele ka praktiline teadmine inimeste igapäevastest vajadustest.
Erilist tähelepanu palutakse pöörata neile, kelle hääl jõuab avalikku debatti harvemini, sealhulgas lastele ja noortele, eestkoste all olevatele inimestele, uusimmigrantidele ning hooldust vajavatele inimestele. Vabaühenduste hinnangul tähendab avar kodanikuruum võimalust, et erinevad ühiskonnagrupid saavad oma kogemuste ja vajadustega otsustusprotsessides nähtavaks.
Vabaühenduste hinnangul tähendab avar kodanikuruum võimalust, et erinevad ühiskonnagrupid saavad oma kogemuste ja vajadustega otsustusprotsessides nähtavaks.
Valimisinfo peab olema võimalikult paljudele kättesaadav
Erakondadele tehakse ettepanek muuta kampaaniad ja valimisinfo ligipääsetavamaks, avaldades programmide ja seisukohtade kokkuvõtteid lihtsas ja arusaadavas keeles, lisades videotele subtiitreid ning arvestades eesti viipekeelt kasutavate inimestega. Ka valimisüritused ja kohtumised peaksid olema füüsiliselt ligipääsetavad.
Foto: Freepik
Tähelepanu juhitakse ka neile valijatele, kelle emakeel ei ole eesti keel, sest teadlik valik eeldab võimalust tutvuda kandidaatide ja erakondade seisukohtadega piisavalt põhjalikult. Samal ajal rõhutavad pöördumise koostajad eesti keele ja kultuuri hoidmise tähtsust.
Samad põhimõtted võtavad enda kanda ka vabaühendused
Pöördumise koostajad rõhutavad, et erakondadele esitatud ootused peavad kehtima ka nende endi tööle. Seetõttu lubavad allakirjutanud vältida üldistusi erakondade valijaskondade kohta, parandada avalikult oma vigu, kontrollida andmete päritolu, reageerida vaenukõnele ka siis, kui see puudutab teisi rühmi, ning olla valmis dialoogiks kõigi erakondadega.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Inimõiguste Keskus, Vabaühenduste Liit, Eesti LGBT Ühing, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Vegan Selts, Lastekaitse Liit, Feministeerium,Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Pagulasabi, Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Sillamäe Lastekaitse Ühing ning Fridays For Future Eesti.
