Eestis toimub juba seitsmendat aastat oktoobri esimesel nädalal avatud koolisööklate nädal, kus lapsevanemad, poliitikakujundajad ja omavalitsuste esindajad saavad tutvuda tänase koolitoiduga ning seda ka maitsta. Uued koolitoidu nõuded, mis jõustusid 2025. aastal, rõhutavad köögiviljade, puuviljade ja kala osakaalu ning piiravad suhkrute ja soola kasutamist, mis on mõjutanud ka retseptide koostamist. Tervise Arengu Instituudi uuring näitab, et ligi 60% õpilastest sööb koolilõunat iga päev, kuid 15% loobub sellest, peamiselt maitse-eelistuste ja kodutoidust erinevuse tõttu. Avatud sööklate nädal annab võimaluse paremini mõista koolitoidu kvaliteeti ja toetab laste toitumisharjumuste kujundamist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Juba seitsmendat aastat avab Eesti suurim koolitoitlustaja Daily oktoobri esimesel nädalal koolisööklate uksed, et lapsevanemad aga ka poliitikakujundajad ja KOV-ide otsustajad saaksid võimaluse tulla tutvuma ja maitsma, milline on tänane koolitoit.
Daily kaubamärgi all koolitoitlustus pakkuva Baltic Restaurants Estonia (BRE) müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on koolitoidu kuvand ühiskonnas endiselt põhjendamatult negatiivne. Daily 2025. aasta sügisel läbi viidud rahulolu-uuringus pidas sellele vastanud täiskasvanutest toitu maitsvaks 73% koolipersonalist, kuid vaid 35% lapsevanematest, kellest omakorda oli koolitoitu ise maitsnud vaid 40 protsenti.
Daily koolisöökla. Foto: Juta Kübarsepp
„See tähendab, et väga palju hinnanguid antakse koolitoidule teadmata, milline koolitoit tegelikult on ning kujunenud arvamus põhineb tihti täiskasvanute enda paarikümne aasta tagustel mälestustel, mitte sellel, mis täna koolis päriselt taldrikule jõuab,“ rääkis Endrikson.
2025. aastal jõustusid uued koolitoidu nõuded, mille järgi peab koolilõuna sisaldama keskmiselt vähemalt 120 grammi köögivilju ning 70 grammi puuvilju või marju päevas ja kahe nädala jooksul kokku vähemalt 120 grammi kala. Toidu valmistamisel võib koolilõunale lisada keskmiselt kuni 5 grammi suhkrut ja 0,5 grammi soola. Avatud koolisööklate nädal hea võimalus tutvuda selle toiduvalikuga.
Kokad on retseptid uue määruse järgi põnevalt ümber mõelnud ning maitset annavad nüüd tihtipeale just ürdid, vürtsid ja köögiviljad.
„Kui laps tuleb koju ja ütleb, et koolitoit on kodusest erinev, siis põhjus ei ole mitte kokkade oskuses, vaid peitub tõenäoliselt nii koolilõunale seatud nõuetes kui ka selles, millist toitu laps on kodus harjunud sööma ja kui palju tarbitakse juba valmistoitu ehk roogi, mis pole valmistatud puhastest toorainetest. Kokad on retseptid näiteks uue määruse järgi põnevalt ümber mõelnud ning maitset annavad nüüd tihtipeale just ürdid, vürtsid ja köögiviljad,“ selgitas Endrikson.
Foto: Juta Kübarsepp
Ta lisas: „Me vaidleme sageli selle üle, kas tänane toit on veidi mage, aga palju vähem selle üle, kui palju tervena elatud aastaid me lapsele õigete toitumisharjumustega juurde anname. Kõigi maitsetega harjumine võtab alati aega, seepärast on oluline, et vanemad julgustaksid last koolis erinevaid toite proovima.“
Kõigi maitsetega harjumine võtab alati aega, seepärast on oluline, et vanemad julgustaksid last koolis erinevaid toite proovima.
Koolisööklatesse on väga oodatud ka poliitikud ja omavalitsuste esindajad, sest just nende otsustest sõltub, mis homme lapse taldrikule jõuab. Riiklik koolilõuna toetus on püsinud 1 euro juures õpilase kohta juba 2018. aastast saadik, samal ajal kui toiduainete hinnad ja koolitoidule esitatavad erinevad nõuded on selle aja jooksul kasvanud.
„Ootused koolitoidule on tänaseks palju kõrgemad kui 2018. aastal ehk kaheksa aastat tagasi. Lõunaks valmistatakse õpilastele iga päev toitev soe roog koos salati, leiva ja puuviljaga. Kutsume otsustajaid tulema vaatama, kui palju tänase rahastuse eest tehakse ja mõtlema, mis oleks veel võimalik,“ ütles Endrikson.
Foto: Magnific
Tervise Arengu Instituudi värske koolitoidu uuring näitab, et iga päev sööb koolilõunat ligi 60 protsenti õpilastest, samas loobub 15 protsenti sellest täielikult. Loobumise põhjuseid on erinevaid. Peamiste põhjustena tuuakse välja, et toit ei maitse või erineb kodusest toidust. Oma osa mängivad ka söökla keskkond, toidu temperatuur ja söögivahetunni pikkus.
Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna teadur Tagli Pitsi usub, et avatud sööklate nädal on lapsevanematel hea võimalus koolitoiduga ise tutvuda. „Koolitoit on üks osa keskkonnast, mis mõjutab laste toiduvalikuid ja harjumusi. Lapse kogemus koolitoiduga ei pruugi alati olla sama, mis tema vanema ettekujutus. Laste toiduvalikuid mõjutavad nii harjumused, tuttavad maitsed kui ka söömiskeskkond. Seetõttu tasub ka lapsevanemal koolitoitu ise proovida – nii saab ta paremini mõista lapse kogemust,“ leidis Pitsi.
Avatud koolisööklate nädalal on võimalik kõigil huvilistel küsida koolikokkadelt koolitoidu kohta tekkinud küsimusi ja uurida nii menüü kui ka uute nõuete kohta.
- BRE kutsub üles ka kõiki teisi koole, kus Daily koolitoitu ei paku, avama lapsevanematele oma koolisöökla uksed.
Avatud koolisööklate nädal toimub 5. kuni 9. oktoobrini ligi 70 koolis üle Eesti. Külastaja saab portsjoni kätte koolilõuna hinnaga, mis on enamasti kahe euro juures.
Söögivahetundide täpsed ajad leiab iga kooli kodulehelt.
