Sügisese kütteperioodi ja pika ekraaniaja tõttu võivad silmad kuivada ning tekkida kuiva silma sündroom, mida iseloomustavad kipitus, punetus ja nägemise ähmastumine. Silmade koormuse vähendamiseks soovitatakse kasutada 20-20 reeglit ning vajadusel õhuniisutajat ja silmahooldusvahendeid, eriti blefariidi korral. Kontaktläätsede kandjatel on suurem infektsioonioht ning apteegist on saadaval erinevad niisutavad silmatilgad ja preparaadid vastavalt vaevuste raskusastmele. Silmade tervise toetamiseks võib kasutada toidulisandeid, kuid nende valikul on oluline konsulteerida apteekriga ning pöörduda arsti poole tõsisemate sümptomite korral.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Sügis on käes ja see tähendab, et naaseme tagasi koolipinki ja kontorilaua taha ning veedame üha rohkem aega siseruumides. Ekraanid ning küttest tulenev kuiv õhk aga kurnavad silmi ja nägemist.
“Alanud kütteperiood ja sageli üle 6–8 tunni ulatuv ekraaniaeg võib silmadele põhjustada koormust. Kuiv õhk ja pidev fookus ekraanil kurnavad nägemist, muutes silmad kuivaks ja vastuvõtlikumaks nii väsimusele kui ka sügisestele infektsioonidele,” lausus Südameapteegi proviisor Martin Kiik.
Foto: Magnific
Pika ekraaniaja või kuiva õhu tõttu võib tekkida ka kuiva silma sündroom. “Kuiva silma sündroom on ebamugav seisund, mis tekib siis, kui pisarate kogus on ebapiisav või need aurustuvad silma pinnalt liiga kiiresti. See häirib silma optilist võimekust ja jätab õrna pinna kaitseta. Sageli kirjeldavad inimesed seda kui n-ö “liivatera tunnet” silmas, millega kaasneb kipitus, punetus ja nägemise hetkeline ähmastumine,” kirjeldas proviisor.
Kuiva silma sündroom on ebamugav seisund, mis tekib siis, kui pisarate kogus on ebapiisav või need aurustuvad silma pinnalt liiga kiiresti.
Ta tõi välja, et üks levinumaid kuiva silma sümptomeid võib paradoksaalselt olla hoopis suurenenud pisaravool. “Kahjuks ei paku sedalaadi olukorras suurenenud pisarate hulk pikka leevendust, kuna ärritusrefleksina erituvad pisarad koosnevad peamiselt veest ja on organismi kaitsefunktsioon, mis aitab ka näiteks silma sattunud võõrkehi sealt välja pesta. Tavaliste pisarate koostis on veidi teistsugune ning sisaldab lisaks veele lipiidseid komponente (lihtsustatult õlid) ja limaaineid,” selgitas Kiik. Just viimased tagavad pisarate silma pinnale kinnitumise ja aeglasema aurustumise ning seetõttu hoiavad silma tunduvalt paremini niisutatuna kui ärrituspisarad, mis kiiresti silmast välja voolavad või ära aurustuvad.
20-20 reegel
Kiik rõhutas, et silmade säästmine algab teadlikest harjumustest ja õigest keskkonnast. “Selleks, et silmi hoida, võiks kasutada 20-20 reeglit ehk iga 20 minuti järel ekraaniga töös teha 20-sekundiline paus ja vaadata kaugusesse. Lisaks tuleks planeerida iga paari tunni tagant pikem, vähemalt viieminutiline puhkepaus, et lasta silmalihastel täielikult lõdvestuda. Kui toas on õhk kütteperioodi tõttu liiga kuiv, võib kasutusele võtta ka õhuniisutaja, mis lisaks silmadele aitab niisutada ka hingamisteid,” ütles Kiik.
Foto: Magnific
Proviisor tõi välja, et mõnel juhul võib silmade kuivus olla tingitud silmalaupõletikust ehk blefariidist. Sageli kaasub põletikulise seisundiga lauservas asuvate õlist sekreeti tootvate näärmete ummistus. See tähendab, et pisarakile jaoks oluliste komponentide eritumine on häiritud ning pisaravedelik on kiiremini kuivav. Blefariidi avaldumist võivad mõjutada näiteks kõrgem vanus, allergiad, hormonaalsed probleemid ja erinevad kaasuvad nahaprobleemid. Lisaks võib näärmete ummistumist põhjustada silmameik või selle mitte korralikult eemaldamine.
“Kui esineb kalduvus laupõletikule, siis on oluline regulaarne silmalauhooldus. Selle jaoks on saadaval spetsiaalsed silmalau puhastamiseks mõeldud vahendid – vahud, geelid ja lapid. Lisaks puhastamisele saab probleemi ravida ja ennetada soojade kompresside ning laugude massaažiga. Kindlasti tuleks kõigi eelpoolmainitud protseduuride puhul jälgida, et käed oleks eelnevalt korralikult pestud ning mõlema silma jaoks kasutada eraldi lapikest, vatipulka või muud abivahendit, et vältida mustuse edasikandumist ühest kohast teise,” toonitas Kiik.
Foto: Magnific
Apteeker pani südamele, et erilist tähelepanu peavad puhtusele pöörama kontaktläätsede kandjad, kuna neil on mustuse ja bakterite tekitatud infektsioonide oht kordades suurem. “Kui aga hügieenist ja harjumuste muutusest jääb väheks, on apteekidest võimalik soetada erinevaid silmapreparaate vastavalt vaevuste raskusastmele,” tõi Kiik välja.
- Niisutavad silmatilgad ehk kunstpisarad: on veepõhised ja sobivad kergete vaevuste leevendamiseks tööpäeva vältel, pakkudes kiiret abi ekraaniväsimuse ja silmakipituse korral.
- Emulsioonid (lipiididega): sisaldavad õlikomponente, mis taastavad pisarakile lipiidkihi ja takistavad pisarate aurustumist. Sobivad kuivade silmade puhul kütteperioodil või tuulise ilmaga.
- Geelid ja salvid: kõige paksema ja rasvasema konsistentsiga vahendid, mida on soovitatav kasutada öösel sügavaks niisutuseks. Kuna need tekitavad ajutist nägemise hägusust, ei sobi need päevaseks tööks ega autojuhtimiseks.
“Silmapreparaatide puhul on oluline jälgida säilivusaega pärast avamist, mis võib varieeruda paarist kuust kuni aastani. Aegunud tooted võivad põhjustada infektsiooni, seega on äärmiselt oluline seda jälgida,” toonitas Südameapteegi proviisor.
Kas silmade tervise jaoks tasub toidulisandeid võtta?
Apteeker toonitas, et vitamiinide juurde manustamise kasulikkuse aluseks on üldjuhul vitamiinipuudus. See tähendab, et vitamiini juurde manustamisest on kasu vaid siis, kui organismis on selle defitsiit. “Kuigi A-vitamiin on väga oluline silmade tervise puhul, on küsimus siiski selles, kui paljudel inimestel reaalselt A-vitamiini puudus esineb. A-vitamiin on ka rasvlahustuv vitamiin. Kui üldiselt on vitamiinid ka üleannustamise korral suhteliselt ohutud, siis rasvlahustuvate vitamiinide puhul on üleannustamine ohtlikum, kuna need kuhjuvad organismis. Seega on liiga suurte annuste puhul oht tervist hoopis kahjustada,” julgustas Kiik vitamiinide ja toidulisandite valikul kindlasti apteekriga konsulteerima.
Kui üldiselt on vitamiinid ka üleannustamise korral suhteliselt ohutud, siis rasvlahustuvate vitamiinide puhul on üleannustamine ohtlikum, kuna need kuhjuvad organismis.
Foto: Magnific
Kuigi silmade tervise toetamiseks võib leida apteegilettidelt erinevaid toidulisandeid, ei tohiks apteekri hinnangul aga valikut teha ainult silmapaistvast pakendist lähtuvalt, vaid tutvuda lähemalt preparaadi koostisega. “Ühed levinumad koostisosad silmade tervise toetamiseks suunatud toodetes on erinevad taimsed pigmendid, millest tuntumad on näiteks luteiin ja seaksantiin. Ka mustikaekstraktis sisalduvad ained kuuluvad samasse gruppi. Nendel ainetel on antioksüdantsed omadused ning on leitud, et need aitavad mõningal määral pidurdada kollatähni kärbumist, mis on tavaliselt vanemas eas avalduv silmapõhja muutus, millega kaasneb nägemise hägustumine,” lausus Kiik. Tuleb siiski meeles pidada, et silmi toetavad toidulisandid ei pööra tagasi juba toimunud ealisi muutuseid ja saavad abiks olla vaid muutuste pidurdamisel.
Kuigi mitmeid kergemaid probleeme silmadega saab edukalt kontrolli all hoida apteegitoodetega, on olukordi, kus tuleb pöörduda arsti poole. “Ohumärkideks on tugev valu silmas, valguskartus või märgatav nägemise langus. Samuti on murettekitav, kui silm on tugevalt punetav vaid ühel poolel või kui silmast eraldub mädast eritist. Need sümptomid viitavad tõsisemale põletikule või seisundile, mis vajab spetsiifilist ravi,” julgustas Martin Kiik tõsise mure puhul arsti poole pöörduda.
