30. septembril toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kolme uue kaasprofessori – Ülle Ernitsa, Kaire Sildveri ja Jekaterina Šteinmilleri – inauguratsioon, kus nad esitlesid oma teadustöö tulemusi ja tulevikuplaane. Ernits keskendus terviseteaduse rollile inimesekeskse tervishoiu arendamisel, Sildver rõhutas ämmaemanda rolli naise toetamisel kogu elukaare vältel ning Šteinmiller tutvustas otsustustoe süsteemide kasutuselevõttu õenduses. Kõik kolm kaasprofessorit rõhutasid teaduse ja praktika tihedat seost ning soovivad panustada tervishoiu teaduspõhisemaks ja inimesekesksemaks muutmisse. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on riiklik rakenduskõrgkool, mis keskendub tervise- ja heaoluvaldkonna haridusele ning teadus- ja arendustegevusele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
30. septembril toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kolme uue kaasprofessori inaugureerimine. Kaasprofessoriteks inaugureeriti Ülle Ernits, Kaire Sildver ja Jekaterina Šteinmiller, kes asuvad oma uutes rollides panustama terviseteaduse, õenduse ja ämmaemanduse arengusse ning rakenduskõrghariduse teadustegevusse.
Inaugureerimisel pidasid kõik kolm kaasprofessorit ettekande, milles vaatasid tagasi oma senisele teadustööle ning rääkisid sellest, milliste küsimuste ja eesmärkidega soovivad professorina edasi liikuda.
Ülle Ernits keskendus oma ettekandes „Terviseteadus inimese heaks. Kuidas teadmine aitab meil näha inimest tervikuna?“ terviseteaduse rollile inimesekeskse tervishoiu kujundamisel. Ta rõhutas, et terviseteadus ei peaks keskenduma üksnes haiguste ravimisele, vaid ka sellele, kuidas inimene oma tervise ja haigusega igapäevaelus toime tuleb.
Ernitsa sõnul on tervishoius üha olulisem vaadata inimest tervikuna ning siduda omavahel teadus, praktika ja haridus. Rakenduskõrgkoolide üheks tugevuseks peab ta just lähedast seost praktilise eluga, kus teadus saab alguse päriselus tekkinud küsimustest ja uus teadmine jõuab tagasi praktikasse. „Praktika esitab küsimuse. Teadus otsib vastust. Haridus viib teadmise järgmise põlvkonna professionaalideni. Ja nemad viivad selle tagasi praktikasse,“ sõnastas Ernits rakenduskõrgkooli teaduse ringi.
Praktika esitab küsimuse. Teadus otsib vastust.
Kaasprofessorina soovib Ernits jätkata inimesekeskse ja tervikliku õenduse uurimist, keskendudes muu hulgas inimese erinevate vajaduste märkamisele, õendussekkumiste mõjule ning interprofessionaalsele koostööle. Samuti soovib ta panustada Eesti õenduse ajaloo ja professionaalse mälu uurimisse ning talletamisse.
Kaire Sildver kandis oma ettekandes „Ämmaemand – naise kõrval läbi elu“ tähelepanu ämmaemanda rollile naise erinevatel eluetappidel. Ta rääkis sellest, kuidas ämmaemand saab olla naise kõrval alates noorukieast ja viljakuse teemadest kuni raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi ning menopausini. Keskmes oli mõte, et naise tervist tuleb vaadata terviklikult ning tema vajadusi kuulata ja märgata kogu elukaare jooksul.
Sildver tõi esile ka ämmaemanda rolli Eesti naiste ja perede toetamisel laiemalt. Iibest rääkides rõhutas ta, et arutelus sündide arvu üle peab alles jääma inimene ja tema vaba valik. Tervishoiu roll on muu hulgas aidata luua tingimusi, milles soovitud lapse saamine on tervise seisukohalt turvaline ning vanemaks kasvamise algus toetatud.
Kaasprofessorina soovib Sildver panustada Eesti ämmaemanduse arengusse, tugevdades selle teaduslikku alust ja arendades ämmaemandaharidust. Tema edasiste uurimissuundade hulka kuuluvad muu hulgas naiste vajadustest lähtuvate teenuste uurimine, ämmaemandusteaduse arendamine ning vaimse viljakustervise ja vaimse tervise teemad.
Jekaterina Šteinmiller keskendus ettekandes „Märgata varem, toetada järjepidevalt: otsustustoe süsteemide tulevik õenduses“ sellele, kuidas aidata õdedel märgata inimese muutuvat abivajadust ning teha õigel ajal põhjendatud otsuseid. Tema tulevikuvisiooni keskmes on otsustustoe süsteemide rakendamine õenduses, et siduda patsiendi kohta olemasolev teave erialaste teadmiste ja võimalike tegevustega.
Šteinmilleri sõnul võiks otsustustugi aidata õel märgata näiteks inimese toimetuleku muutusi, kavandada järelkontakte ja hinnata täiendava abi vajadust. Seejuures peab tehnoloogia toetama õe professionaalset otsust, mitte seda asendama. „Soovin, et meie teadustöö tulemusena jääks vähem olulisi muutusi märkamata ja rohkem inimesi saaks vajalikku tuge õigel ajal,“ võttis Šteinmiller oma kaasprofessorina seatud eesmärgi kokku.
Kolme kaasprofessori inauguratsiooniettekandeid ühendas soov tuua teadus lähemale inimesele ja praktikale. Nii terviklik inimesekäsitlus, naise toetamine läbi elukaare kui ka otsustustoe arendamine õenduses lähtuvad küsimusest, kuidas muuta tervishoid veelgi teaduspõhisemaks, inimesekesksemaks ja paremini toimivaks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on rahvusvaheliselt tunnustatud riiklik rakenduskõrgkool, mis pakub haridust tervise- ja heaoluvaldkonnas. Kõrgkooli eesmärk on tagada valdkonna spetsialistide järelkasv, arendada koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning panustada teadus- ja arendustegevusse. Õppetöö toimub lisaks Tallinnale ka mitmes regionaalses üksuses üle Eesti.
