Pärnu muusikafestivalil esitati Eesti helilooja Tõnu Kõrvitsa vioolakontsert „Salaaed“, mis pälvis rahvusvahelise muusikaportaal Bachtracki kõrge hinnangu. Teos valmis Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri tellimusel ning seda esitasid solist Amihai Grosz, dirigent Paavo Järvi ja orkester. Festivalil toimusid ka teiste Eesti heliloojate maailmaesiettekanded ning käivitati rahvusvaheline Noorte Talentide programm. Paavo Järvile anti festivali raames üle Eesti Vabariigi riiklik kultuuri aastapreemia. Pärnu muusikafestival on tuntud klassikalise muusika sündmus, kus esineb Eesti Festivaliorkester.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
18. juulini kestval Pärnu muusikafestivalil pälvib rahvusvahelist tähelepanu Eesti heliloojate uudislooming. Bachtrack andis maksimumhinde kontserdile, kus kõlas Tõnu Kõrvitsa vioolakontsert „Salaaed“.
„Kodumaist repertuaari esindas Tõnu Kõrvits, kes on Arvo Pärdi kõrval ehk tuntuim Eesti helilooja ning selle kontserdi põhjal samuti meisterlik sümfoonilise muusika looja,“ märkis mainekas muusikaportaal Bachtrack.
Tõnu Kõrvits. Foto: Kaupo Kikkas
„See kaunis kolmeosaline teos oli sügavalt läbi mõeldud muusika, mille iga noot jättis oma jälje,“ kirjeldas Bachtrack Eesti helilooja uudisteost, mida 11. juulil esitasid Pärnus Eesti Festivaliorkester, tippsolist Amihai Grosz (Berliini Filharmoonikud) ja dirigent Paavo Järvi.
Bachtrack nimetas Kõrvitsa „Salaaeda“ köitvaks ja veenvaks. „Teose pikk esimene osa „Tuule laul“ näis avaldavat austust Alban Bergi viiulikontserdile, selle katkendlik algus meenutas justkui Bergi teose õrna algust. Varsti liitus virtuoosse solisti Amihai Groszi närviliste arpedžode vooga harfi ostinato, enne kui sellele järgnes teose teine osa „Valguse laul“ – magusalt isikliku lüürikaga osa – ning lõpuks „Öö laul“, milles Groszi vioola näis tõusvat ja seejärel lennus laskuvat. Nagu öökull, mis laskub,“ kirjutas arvustaja.
Amihai Grosz, Tõnu Kõrvits, Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester. Foto: Kaupo Kikkas
Tõnu Kõrvitsa „Salaaed“ valmis Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri tellimusel. Veel tellisid Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester sel aastal Pärnus toimuvateks maailmaesiettekanneteks 12. juulil juba kõlanud Liisa Hõbepappeli orkestriteose „Piove“ ning 17. juulil esitamisele tuleva Evelin Seppari orkestriteose „Tulv“. Lisaks, esmakordse algatusena käivitas Paavo Järvi tõi sel aastal Pärnus rahvusvahelise Noorte Talentide programmi, mille eesmärk on toetada muusikamaailma tulevikutalentide karjääri – 14. juulil soleerisid Pärnus festivali Noorte Talentide programmi kontserdil Eesti Festivaliorkestri ees kolm tõusvat tähte üle maailma – pianist Tähe-Lee Liiv, harfimängija Anaëlle Tourret ja viiuldaja Paloma So.
Tõnu Kõrvits, Paavo Järvi and Amihai Grosz. Foto: Kaupo Kikkas
Oma tegevuse eest Eestis ja Eesti kultuuri tutvustamisel maailmas anti eile, 14. juuli kontserdil Paavo Järvile üle talle tänavu omistatud Eesti Vabariigi riikliku kultuuri aastapreemia. „Eesti riik tänab Paavo Järvit professionaalsuse, ausa pingutuse ja suure mõju eest, mis ulatub kõikidelt maailmalavadelt sügava jäljena meie igapäevaellu,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga preemia üleandmisel.
Pärnu muusikafestival (8.–18. juuli 2026) on üks tuntumaid rahvusvahelisi klassikalise muusika festivale Eestis. Festival ühendab Järvi Akadeemia ehk õpitoad noortele muusikutele, kõrgetasemelise kontsertprogrammi ning Paavo Järvi juhtimisel tegutseva Eesti Festivaliorkestri, mis on esinenud maailma mainekamates kontserdisaalides, sealhulgas BBC Promsil Royal Albert Hallis ning New Yorgi Carnegie Hallis. Orkester esineb igal aastal kodupubliku ees Pärnus, Pärnu muusikafestivalil.
