Ühiskonnas sünnib palju olulisi muutusi tänu inimestele, kes märkavad ebaõiglust, seisavad järjekindlalt teiste õiguste eest ning julgevad oma häält kasutada ka siis, kui see on keeruline või ebamugav. Eesti Inimõiguste Keskus kutsub esitama kandidaate inimõiguste kaitsjate tunnustusele, et tõsta esile neid inimesi, kollektiive ja organisatsioone, kelle tegevus on aidanud muuta Eestit õiglasemaks ja inimõigusi paremini austavaks.

Kandidaate saab esitada 15. novembrini. Tunnustuse saajad kuulutatakse välja 10. detsembril rahvusvahelisel inimõiguste päeval.

Tunnustus inimestele, kes julgevad teiste eest välja astuda

Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne toob esile, et inimõiguste hoidmine vajab inimesi, kes on valmis ebaõiglusele reageerima ning seisma ka nende eest, kelle hääl ühiskonnas vähem kõlab. „Inimõigused ei jää isegi kord saavutatuna iseenesest püsima. Neid hoiavad alles inimesed, kes märkavad ülekohut ja astuvad välja ka siis, kui see on ebamugav,“ sõnab Rünne.

Inimõigused ei jää isegi kord saavutatuna iseenesest püsima. Neid hoiavad alles inimesed, kes märkavad ülekohut ja astuvad välja ka siis, kui see on ebamugav.

Tema sõnul on selliste inimeste märkamine eriti oluline ajal, mil demokraatlikud institutsioonid ja põhiõigused on mitmel pool surve all ning rahvusvahelise õiguse järgimine ei ole kõikjal iseenesestmõistetav. „Seda olulisem on, et märkaksime ja toetaksime neid, kes siin Eestis teiste eest seisavad,“ lisab Rünne.

Võnge, visadus ja julgus

Inimõiguste kaitsjaid tunnustatakse kolmes kategoorias, mis toovad esile erinevaid viise, kuidas ühiskonnas muutust luuakse.

Võnge on mõeldud inimesele, kollektiivile või organisatsioonile, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud märgatava tõuke igaühe inimõigusi austava Eesti hoidmisele või loomisele.

Visaduse kategoorias tunnustatakse neid, kes on pikema aja jooksul järjekindlalt töötanud ühiskondlike muutuste nimel ning aidanud kaasa sellele, et inimõigused oleksid Eestis paremini kaitstud.

Julguse kategoorias tõstetakse esile inimest, kes on söandanud enda või teiste eest välja astuda koolis, meedias, kohtusaalis, poliitikas, ettevõtluses või mõnes muus valdkonnas ning kelle tegevus on aidanud kaasa inimõiguste tagamisele Eestis.

Tunnustust antakse välja iga kahe aasta järel

Eesti Inimõiguste Keskus tunnustas inimõiguste kaitsjaid esimest korda 2024. aastal. Toona pälvisid tunnustuse Feministeerium, President Kaljulaidi Fond, Jakob Rosin ja Annika Laats.

Tunnustust antakse välja iga kahe aasta järel ning tänavuste kandidaatide seast valib laureaadid Eesti Inimõiguste Keskus koos selleks kokku kutsutud nõuandva koguga.

Foto: Magnific

Tunnustuse eesmärk on tuua rohkem tähelepanu inimestele ja organisatsioonidele, kelle töö võib olla ühiskondlikult oluline ka siis, kui see ei jõua iga päev avalikkuse ette.

Tunnustuse eesmärk on tuua rohkem tähelepanu inimestele ja organisatsioonidele, kelle töö võib olla ühiskondlikult oluline ka siis, kui see ei jõua iga päev avalikkuse ette.

Kandidaadiks võib esitada nii inimese kui organisatsiooni

Tunnustusele võib esitada inimese, kollektiivi või organisatsiooni, kelle tegevus on aidanud tugevdada inimõiguste kaitset Eestis, toonud mõne olulise probleemi nähtavale või julgustanud ka teisi oma õiguste ja teiste inimeste õiguste eest seisma.

Panus võib väljenduda väga erinevalt – avalikus huvikaitses, kogukonnatöös, kohtuvaidluses, hariduses, ajakirjanduses, poliitikas või mõnes muus valdkonnas. Ühine on see, et tegevusel on olnud mõju inimeste võimalusele elada väärikalt, turvaliselt ja võrdsete õigustega.

• Kandidaate saab esitada kuni 15. novembrini 2026 ning tunnustuse saajad kuulutatakse välja 10. detsembril.