Ühiskonna hoiakud ei muutu üleöö. Need kujunevad vestlustes, isiklikes kokkupuudetes, teadmistes ja selles, kui hästi oskame näha numbri või mõiste taga päris inimest. Eesti Inimõiguste Keskuse värske avaliku arvamuse uuring näitab, et üle poole Eesti elanikest toetab jätkuvalt samast soost paaride õigust abielluda. Eriti kõrge on toetus noorte seas.

Abieluvõrdsust toetab 53% Eesti elanikest ehk täpselt sama palju kui 2023. aastal. Eestikeelse elanikkonna seas on toetus tõusnud 60 protsendini ning 18–29-aastaste seas ulatub see koguni 82 protsendini.

Foto: Magnific

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Egert Rünne näeb noorte hoiakutes märki sellest, kuidas arusaam võrdsusest põlvkondadega muutub. „See näitab, et uuele põlvkonnale on samast soost paaride kooselu ja võrdsed võimalused iseenesest mõistetavad, mitte enam ühiskondliku vaidluse koht,“ sõnas Rünne.

Võrdne kohtlemine tähendab võimalust elada oma elu väärikalt

Abieluvõrdsus ei tähenda inimõiguste vaatenurgast ainult õigust abielluda, vaid selle keskmes on laiem küsimus: kas inimestel on sõltumata nende seksuaalsest sättumusest võimalus elada oma pereelu samade õiguste ja turvatundega nagu teistel. Just seetõttu on ühiskonna hoiakutel oluline tähendus. Seadused saavad luua võrdse raamistiku, kuid igapäevase kuuluvus- ja turvatunde kujundavad ka inimesed meie ümber.

Foto: Magnific

Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal peab positiivseks, et toetus abieluvõrdsusele püsib kõrge. „See näitab, et selgitustöö on vilja kandnud – ühiskond mõistab vähemuste seadusliku kaitse ja tunnustamise vajadust,“ ütles Grossthal.

Mõistmine ei liigu siiski kõigis küsimustes ühes suunas

Uuring näitab samal ajal, et ühiskonna hoiakud ei arene kõigi LGBT-teemade puhul ühtemoodi. Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 51% Eesti elanikest ja vastuvõetamatuks 38%. Kolme aasta jooksul on aktsepteeriv suhtumine langenud viis protsendipunkti.

Foto: Magnific

Veelgi suurem muutus on toimunud suhtumises transsoolisusesse. Kui 2023. aastal leidis 61% vastanutest, et transsoolisus on olemas, siis 2026. aastal oli sama meelt 49%. Transsoolisust peab vastuvõetavaks 37% ning vastuvõetamatuks 45% elanikest.

Turu-uuringute AS uuringujuht Liis Grünberg tõi ühe võimaliku põhjusena välja LGBT-teemalise avaliku ja poliitilise debati, mis on muutunud viimastel aastatel polariseerunumaks. „See võib mõjutada nii inimeste tegelikke hoiakuid kui ka nende valmisolekut seda uuringus väljendada,“ selgitas Grünberg.

Kõige väiksemate gruppide puhul on inimlik kontakt eriti oluline

Kelly Grossthali sõnul näitavad transinimesi puudutavad tulemused, kui suur roll on sellel, millised lood ja sõnumid ühiskonnas kõige rohkem kõlapinda saavad. „Vajame hoopis ruumi kogukonna enda lugudele. Küll siis järgneb ka ühiskondlik mõistmine.“

Foto: Magnific

See mõte ulatub tegelikult kaugemale ühest konkreetsest vähemusgrupist. Inimest on lihtsam karta või hukka mõista siis, kui ta jääb abstraktseks mõisteks. Isiklikud lood, kohtumised ja avatud vestlused aitavad näha siltide taga inimest – tema lähedasi, rõõme, hirme ja soovi elada oma elu turvaliselt ja väärikalt.

Isiklikud lood, kohtumised ja avatud vestlused aitavad näha siltide taga inimest – tema lähedasi, rõõme, hirme ja soovi elada oma elu turvaliselt ja väärikalt.

Inimõigused ei eelda, et kõik inimesed mõtleksid või elaksid ühtemoodi. Nende mõte on tagada, et erinevustest hoolimata jääks alles austus inimese väärikuse, vabaduse ja võrdsete võimaluste vastu.

Uuringud aitavad näha, kus vajab ühiskond rohkem dialoogi

Eesti Inimõiguste Keskus on LGBT-teemalisi avaliku arvamuse uuringuid korraldanud alates 2012. aastast. Pikaajaline vaade aitab märgata nii muutusi kui ka neid kohti, kus mõistmise kasvatamiseks on vaja rohkem teadmisi ja avatud arutelu.

2026. aasta uuring viidi läbi aprilli alguses üle Eesti ning selles osales 1010 vähemalt 18-aastast inimest. Küsitluse korraldas Turu-uuringute AS.