Kui veel mõni aasta tagasi peeti mitme kinnisvara omamist pigem jõukamate privileegiks, siis tänaseks kaaluvad üha rohkem koduostjad olemasoleva eluaseme alles jätmist. Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuhi Margit Voldi sõnul nähakse kinnisvara järjest enam investeeringuna ning vana kodu müümise asemel kaalutakse selle väljaüürimist.
Värske Eesti Panga statistika viitab, et kodulaenuturg liigub tänavu taas rekordilise aasta suunas. 2026. aasta esimese kuue kuuga ulatus väljastatud kodulaenude maht 1,31 miljardi euroni, võrreldes 2025. aasta sama perioodi 1,21 miljardi euroga. Kasvanud aktiivsus peegeldab muu hulgas olukorda, kus uue kodu ostmisel ei kiirustata alati senist eluaset müüma, vaid otsitakse võimalusi see alles jätta.
Foto: Freepik
Voldi sõnul kerkib kahe kinnisvara omamise teema kodulaenu nõustamistel üha sagedamini esile. „Varem arvati, et mitme kinnisvara omamine on võimalik vaid väga jõukatele inimestele, kuid täna on see muutunud märksa tavapärasemaks. Kui inimese finantsvõimekus seda võimaldab, nähakse kinnisvaras üha sagedamini pikaajalist investeeringut ning vana kodu püütakse alles jätta,“ ütles Volt.
Kui inimese finantsvõimekus seda võimaldab, nähakse kinnisvaras üha sagedamini pikaajalist investeeringut ning vana kodu püütakse alles jätta.
Tema sõnul sõltub otsus eelkõige inimese maksevõimest ja valmisolekust üüritegevusega tegeleda. Kui nooremad koduostjad kasutavad vana kodu müügist saadavat raha sageli uue kodu sissemakseks, siis suurema finantsilise puhvri ja stabiilsema sissetulekuga inimesed jätavad olemasoleva kinnisvara märksa sagedamini alles.
Tühjana seisev korter on kõige kallim variant
Kui finantsiline seis võimaldab vana kodu alles jätta, tasub läbi mõelda selle edasine kasutus. „Kõige vähem mõistlik lahendus on hoida korterit tühjana, sest sellisel juhul jääb kinnisvara omanikule ainult kuluks. Kommunaal- ja muud püsikulud tuleb maksta sõltumata sellest, kas kodulaen on lõppenud või mitte,“ märkis Volt.
Sageli jäetakse korter tulevikuks lastele ja antakse see seniks üürile, et kaasnevad kommunaal- ja muud kulud katta. Samas tuleb kindlasti arvestada kohaliku – suuremates linnades ka lokaalse piirkonna – üürituru olukorraga, sest sellest sõltub otseselt investeeringu tasuvus.
Foto: Freepik
„Viimaste aastate statistika on pigem toetanud kodu väljaüürimist, sest üüritulu on üldjuhul suutnud katta laenumakseid. Kui aga laenukoormus on suur, tuleb juba detailsemalt kalkuleerida, kas ja kui kaua võimalikke lisakulusid kanda suudetakse,“ selgitas Volt.
Lisaks olemasolevatele finantsidele ja rahalisele puhvrile mõjutab otsust ka kinnisvara seisukord. Kui asukoht on küll hea, aga tehnosüsteemid on amortiseerunud või on korteriühistuga probleeme, võivad need muuta pealtnäha atraktiivse vara omanikule püsivaks peavaluks.
„Pangas saame üheskoos hinnata, milline on kliendi laenuvõimekus olukorras, kus olemasolev kodu jäetakse alles. Mõnikord piirab olemasolev kohustus uue kodu ostuvõimalusi, kuid paljudel juhtudel on vana kodu alles jätmine ja üürile andmine igati mõistlik lahendus,“ ütles Volt.
