Sellest aastast alates saavad pensionikogujad ise otsustada, kui suure osa oma palgast nad teise sambasse suunavad. Senise 2% asemel on võimalik igakuist sissemakset suurendada 4% või isegi 6%-ni. Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni sõnul tasub otsust enne avalduse esitamise tähtaega hoolikalt kaaluda, sest suurem sissemakse võib tulevikus tähendada märgatavalt suuremat pensionit.

Foto: Freepik

Avaldusi teise samba sissemakse tõstmiseks on võimalik esitada novembri lõpuni. Kui vaikimisi kogutakse teise sambasse 2% brutosissetulekust, siis soovi korral saab summat suurendada 4% või 6%-ni. „Riik lisab sellele omalt poolt endiselt 4% sotsiaalmaksust, mis tähendab, et kokku võib teise sambasse laekuda kuni 10% inimese sissetulekust. Nii suureneb iga kuu pensionivarasse kogutav summa ning ka tulevane pension võib tänu sellele märgatavalt kasvada,“ selgitas Madisson.

Eelmise aasta lõpus esitas sissemakse määra tõstmiseks avalduse üle 74 000 inimese. Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid seda võimalust peamiselt 1965–1982. aastal sündinud inimesed. Madissoni sõnul on see loogiline, sest just selles vanuses inimestel on teise sambaga pikem kogemustepagas ning nad on näinud, kuidas järjepidev kogumine toob tulemusi. „Kuna pikema tööstaažiga inimeste sissetulekud on üldjuhul suuremad, otsitakse aktiivselt viise, kuidas pensioniks paremini valmistuda. Teise samba sissemakse suurendamine on selleks üks tõhusamaid võimalusi,“ lisas ta.

Aeg töötab investori kasuks ja iga varakult kogutud euro võib tulevikus mitmekordistuda.

Samas nendib Luminori pensionifondide fondijuht, et ka noored võiksid seda võimalust tõsisemalt kaaluda, sest mida pikem on investeerimisperiood, seda suurem on liitintressi mõju. „Aeg töötab investori kasuks ja iga varakult kogutud euro võib tulevikus mitmekordistuda. Suurema maksemäära valimine on ka maksusäästu seisukohalt mõistlik, kuna teise samba sissemakse arvestatakse brutopalgast enne tulumaksu kinnipidamist. Seeläbi suunatakse osa maksustatavat tulu pensionivarasse, mis aitab sääste kiiremini kasvatada,“ ütles Madisson.

Eksperdi sõnul saab keskmist palka teeniv inimene praeguse 2% maksemäära korral esimesest ja teisest sambast pensioni, mis moodustab ligikaudu 40% tema senisest sissetulekust. Kui aga maksemäär tõsta 6%-le, on võimalik pensioni saada juba peaaegu 50% ulatuses oma varasemast sissetulekust.

„Otsust ei tasu jätta viimasele minutile. Kui 6% maksemäär tundub esialgu liiga suur, saab seda hiljem alati uuesti vähendada,“ märkis Madisson. Teise samba maksemäära saab muuta kord aastas.

• Selleks, et uus määr hakkaks kehtima 2026. aasta jaanuarist, tuleb avaldus esitada hiljemalt 2025. aasta novembri lõpuks.