Rahatarkus ei tähenda vaid teadmisi rahast, vaid ka oskust ja harjumust oma elu teadlikult juhtida: koostada pere-eelarvet, omada säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha suhtes ning mõista investeerimise põhitõdesid.
„Aitamaks kaasa nende teadmiste levikule, korraldab IPF Digital Eesti, rahvusvaheline finantsteenuste ettevõte, kellele kuuluvad brändid Credit24 ja Creditea, oma sotsiaalse vastutuse programmi „Nähtamatud“ raames novembris rahatarkuse vestlusõhtuid „Väikesed sammud, nähtavad muutused,““ sõnab IPF Digital Eesti äriüksuse juht Kristi Saaremets.
Kristi Saaremets. Foto: Erakogu
Tasuta vestlusõhtud toimuvad Märjamaa, Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Elva raamatukogudes. Neis räägib rahatarkuse praktik Hanna Kuldsaar-Sarv ausalt ja eluliste näidete varal, kuidas oma rahaasju teadlikumalt juhtida.
„Minu rahatarkuse teekond algas juba lapsepõlves, mil ma ei osanud rahaasju, sest kodus seda ei õpetatud,“ ütleb Kuldsaar-Sarv, „küll aga sain varakult aru, millist elu ma elada ei soovi. Õppisin, et toimetulek tähendab leidlikkust ja hiljem mõistsin, kui palju kindlust annab eelarve pidamine. Väikeste teadlike sammudega on võimalik juhtida oma rahalist heaolu, mitte lasta rahal juhtida ennast.“
Eestlased peavad end finantsteadlikuks, kuid vähesed suudavad neid teadmisi päriselus rakendada
IPF Digitali 2025. aastal tellitud finantsrahulolu uuring näitas, et 51% vastanutest hindab oma teadmisi rahatarkusest kõrgeks või üsna kõrgeks. Enesekindlus on suurim vanuserühmas 25-34 eluaastat.
„Samas näitavad uuringu tulemused, et vaid vähesed suudavad oma teadmisi päriselus rakendada. Paljudel pole piisavalt sääste, kulutusi ei planeerita või elatakse palgapäevast palgapäevani. Meie harjumused ja emotsionaalsed otsused kipuvad meid sageli alt vedama ka siis, kui peame end finantsteadlikuks,“ märgib Saaremets.
Hanna Kuldsaar-Sarv. Foto: Erakogu
IPF Digitali uuringu järgi on vaid 44% töö kaotanud eestlastel piisavalt sääste, et tulla toime kolm ja enam kuud. 25% suudaksid hakkama saada vähem kui kolm kuud, ja 24% vastanutest tunnistasid, et rahaline puhver puudub neil täielikult. Vaid 12% elanikkonnast paneb iga kuu või enamikel kuudel kindla summa tagavaraks kõrvale. Uuring tõi ka välja, et neljandik ehk 25% vastanutest elab palgapäevast palgapäevani.
Teadmiste rakendamine igapäevaelus
Rahatarkuse vestlusõhtute „Väikesed sammud, nähtavad muutused“ käigus õpivad osalejad oma raha paremini käsitlema, nutikalt säästma, kasutama veebipõhiseid tööriistu ning märkama ja vältima pettusi. Projekti eesmärk on näidata, et rahaasjade juhtimine ei ole keeruline ning õigesti rakendatud teadmised aitavad end oma otsustes kindlamalt ja turvalisemalt tunda.
Projekti eesmärk on näidata, et rahaasjade juhtimine ei ole keeruline ning õigesti rakendatud teadmised aitavad end oma otsustes kindlamalt ja turvalisemalt tunda.
„Väikesed sammud, nähtavad muutused“ on sotsiaalse vastutuse programmi „Nähtamatud“ jätkuprojekt.
Programmi „Nähtamatud“ eesmärk oli tuvastada Eestis sotsiaal-majanduslikke ja psühhograafilisi tegureid, mis muudavad osa ühiskonna liikmetest justkui „nähtamatuteks“ – inimesteks, kes on majanduslikult või sotsiaalselt ühiskonnast tõrjutud või elavad tõrjutuse ohus.
Üheks olulisemaks nähtamatuse põhjuseks osutus finantsteadlikkuse puudumine. Uuringu metoodika järgi kuulub ligikaudu 19% Eesti elanikest ehk ligi 178 000 inimest „nähtamatute“ sotsiaalsesse gruppi. Baltimaades on kokku selliseid inimesi hinnanguliselt 957 000.
Foto: Freepik
Tegemist oli Baltimaades esimese võrdlusuuringuga, mille eesmärk oli välja selgitada, kui suur osa elanikkonnast on sotsiaalselt ja/või majanduslikult tõrjutud ning millised on nende peamised riskitegurid.
Tasuta rahatarkuse vestlusõhtud toimuvad:
- 20. novembril kell 17.30 Märjamaa Valla Raamatukogus
- 21. novembril kell 17.15 Jõgeva Raamatukogus
- 26. novembril kell 17.30 Kilingi-Nõmme Raamatukogus
- 27. novembril kell 17.00 Elva Linnaraamatukogus
