Aasta Põllumees 2025 tiitlile kandideerivad Tartumaa suurim mesinik, Pärnumaa wagyū-karjakasvatajad, Raplamaa tatraveski rajaja, Jõgevamaa sotsiaalmeediastaar-farmer, Harjumaa lihatöötleja ja maheloomakasvataja, Lääne-Virumaa mahemunade tootja, Järvamaa piimanduse tipptegija, Põlvamaa marjakasvataja ning Raplamaa piimakarja juht.

Kolmapäeval, 12. novembril kuulutatakse Riigikogu konverentsisaalis toimuval konverentsil ja auhinnatseremoonial „Aasta Põllumees 2025: põllumajandus muutuste tuules“ välja tänavune Aasta Põllumees. Laureaadile annab Külvaja kuju üle Eesti Vabariigi president Alar Karis.

Foto: Pixabay

Tänavused üheksa kandidaati on noored, uuendusmeelsed ja ettevõtlikud põllumehed eri Eesti piirkondadest, kes esindavad kogu põllumajanduse mitmekesisust – marjakasvatusest ja mesindusest kuni piimanduse, lihaveise- ja tatratootmiseni. Kõik nad on oma töö ja pühendumusega andnud tugeva panuse Eesti maaelu tulevikku.

Aasta Põllumees 2025 kandidaadid

• Argo Allikmets – Harjumaa maheveise- ja lambakasvataja, kes rajas oma lihatööstuse Saue vallas tegutsev Allika talu on üheksa aastaga kasvanud eeskujulikuks väiketootjaks, kus kasvatatakse ligi 70 eesti tumedapealist lammast ja 40 lihaveist. Argo Allikmets on LEADER-toetuse abil rajanud taluõuele oma väiketapamaja ja lihatöötlemisruumi, kus kogu liha väärindatakse kohapeal. Allika talu toodab ligi 70 erinevat veise- ja lambalihatoodet, müües neid otse tarbijale – ehe näide ringmajandusest ja jätkusuutlikust mahetootmisest.
• Ranet Roositalu – Põlvamaa marjakasvataja, kes toob Eesti põldudele uued sordid. Joosepi talu noorperemees kasvatab 40 hektaril maasikaid ja kahel hektaril vaarikaid, katsetades igal aastal uusi sorte ja tootmislahendusi. Tänavuse vihmarohke suve kiuste tagas Roositalu kvaliteetse marjasaagi, rõhutades mitmekesise tootmise ja pideva uuendusmeelsuse tähtsust. Tema talu on üks Lõuna-Eesti suurimaid marjakasvatusettevõtteid, kus hooajal töötab ligi sada inimest.
• Tõnis Soopalu – Jõgevamaa noortalunik ja Eesti esimene põllumajanduse suunamudija. Kaarli Agro OÜ peremees kasvatab 300 hektaril teravilja ja rapsi, rakendades täppisviljelust ja taastava põllumajanduse võtteid. Tõnis Soopalu, tuntud kui „Farmer Tõnis“, on toonud põllumajanduse nähtavale ka sotsiaalmeedias, kus tema tegemisi jälgivad tuhanded inimesed üle maailma. Tema eesmärk on tõsta maaelu mainet ja näidata, kuidas teaduspõhine tootmine aitab kliimamuutustega kohaneda.
• Sven Tammoja – Järvamaa tipptasemel piimakarjakasvataja. AS Väätsa Agro loomakasvatusjuht Sven Tammoja vastutab 2650 lehma ja üle 5000 veise heaolu eest. Tema juhtimisel on saavutatud 13,7 tonnine piimatoodang lehma kohta, mis ületab tunduvalt Eesti keskmist. Tammoja rõhutab professionaalset meeskonnatööd, täpset söötmist ja loomade heaolu, ühendades kaasaegse tehnoloogia ning ringmajanduse põhimõtted.
• Janek Kuusik – Raplamaa mahetatra tootja ja töötleja, kelle veski viib Eesti toidu Euroopasse. Tõrvaaugu Mahe Talu on rajatud pereettevõttena, kus 200 hektaril kasvatatud tatar väärindatakse oma veskis jahuks, tanguks, kruubiks ja pastatoodeteks. Janek Kuusiku juhitud ettevõte on üks Baltimaade suurimaid mahetatratöötlejaid, kelle tooted jõuavad lisaks Eestile ka Saksamaale, Itaaliasse ja Inglismaale. Tema tegevus ühendab mahetootmise, innovatsiooni ja ekspordi.
• Lauri Bobrovski – Lääne-Virumaa mahemunade ja broileritoodete tootja. OÜ Äntu Mõis ja OÜ SirLoin juhina toodab Lauri Bobrovski aastas 3,5 miljonit mahemuna ja 70 tonni mahebroileri liha, olles Eesti suurim mahemunatootja. Tema ettevõtetes on fookuses vabapidamine, taaskasutusenergia ja tootmise efektiivsus. Bobrovski on eeskujuks, kuidas ühendada põllumajandus ja tööstus ühtseks kestlikuks tervikuks.
• Marko ja Lisanna Hiiemäe – Pärnumaa wagyū-karjakasvatajad ja tõuaretuse eestvedajad. OÜ Sepa Veised kasvatab Eesti suurimat wagyū tõugu lihaveisekarja (üle 100 looma), lisaks limusiine ja anguseid. Hiiemäed teevad koostööd Austraalia ja Saksamaa wagyū-ühingutega ning on loonud Eesti wagyū tõuraamatu. Talu toodab maheveist, harib oma söödamaad ja jagab teadmisi teistele kasvatajatele – ehe näide põlvkondadeülesest uuendusmeelsusest ja koostööst.
• Taavi Tull – Tartumaa suurim mesinik ja võltsmee vastase liikumise eestvedaja. OÜ Kumalane mesilased sumisevad kolmes maakonnas ning toodavad aastas ligi 100 tonni puhast mett. Taavi Tull on üks Eestimaa suurimaid mesinikke ja rahvusvahelise kampaania Clean Up The Honey Market eestvedaja, mis võitleb suhkrusiirupiga segatud võltsmee vastu Euroopas. Tema ettevõte on eeskujuks ausale ja teaduspõhisele mesindusele.
• Johannes Haasma – Raplamaa piimafarmi juht, kelle kari annab Eesti kõrgeima toodangu. Kaiu LT OÜ juhina hoolitseb Johannes Haasma 850 holsteini tõugu lehma eest, kelle keskmine aastalüps ületab 14 500 kilo. Tema juhitud farm on Eesti piimatootmise lipulaev, kus rõhk on kvaliteetsel söödal, tõuaretusel ja meeskonnatööl. Haasma on näide, kuidas innovatsioon ja järjepidevus tagavad maailma tasemel tulemuse.