Coop Panga tellitud tarbijauuring näitab, et aastaga on märkimisväärselt kasvanud nende inimeste osakaal, kel on plaan lähiajal mõnda välisriiki reisida. Kuidas tasuks reisimiseks raha kõrvale panna ning mille pealt ei tohiks kokku hoida, selgitab Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Moonika Maaring.

Kui veel mullu sügisel plaanis 40% inimestest järgnevate kuude jooksul oma raha reisimiseks kasutada, siis tänavu samal ajal on see näitaja tõusnud 47%-ni, selgus Coop Panga poolt tellitud tarbijauuringu tulemustest. Seega plaanivad ligi pooled küsitlusele vastanutest lähiajal reisile minna.

Moonika Maaring. Foto: Sergei Zjuganov

Sügis- ja talveperioodil on eriti populaarne reisida koolivaheaegadel ning pühade ajal. Samas kipuvad just sel ajal olema hinnad kõrgemad, mistõttu tuleks neil aegadel reisides soodsamate lennupiletite ja majutusvõimaluste leidmiseks aegsasti plaane hakata tegema.

„Eesti vaheaegade kõrval tasub arvestada ka sihtkoha koolivaheaegadega. Nii võiks talviseks või isegi kevadiseks perereisiks hakata valmistuma juba praegu,“ sõnab Maaring.

Pikem planeerimine aitab raha säästa

Soodsate hindade leidmiseks tuleb iseäranis populaarsete sihtkohtade nagu Türgi, Egiptuse või Kanaari saarte puhul planeerida ette mitmeid kuid. See võib tähendada ka sadu eurosid hinnavõitu, eriti lennupiletite ja peresõbralike majutuste näol.

Brandenburger’i värav. Foto: Adobe Stock

Pikem planeerimine ja ettevalmistus aitab ka reisi rohkem nautida, kuna lisaks öömajale saab uurida sihtkoha ajaloo, vaatamisväärsuste ja atraktsioonide kohta ning seeläbi luua meeldejäävam reisielamus.

Reisiks valmistudes tasub paika panna ka eelarve ning alustada kogumist eraldi kontole. „Soovitame reisiks koguda kogumishoiuse tüüpi kontole, kuhu saab raha alati juurde lisada ning see  vajadusel ka kiirelt kasutusele võtta. Näiteks, kui tuleb hea võimalus soodsaid lennupileteid osta või tekib vajadus juba reisil olles raha kasutusele võtta, siis saab seda hoiuselt mugavalt kasutusele võtta,“ räägib Maaring.

Seetõttu tasub enda jaoks hästi läbi mõelda, milliste kulude tegemine muudab reisi rohkem nauditavaks ning millised suurt mõju ei avalda.

Suuremate kulude nagu lennupiletite ja hotelli kõrval tuleks mõelda ka kümnetele väiksematele kuludele alates söögist ja joogist lõpetades meelelahutuse ning suveniiridega. „Seetõttu tasub enda jaoks hästi läbi mõelda, milliste kulude tegemine muudab reisi rohkem nauditavaks ning millised suurt mõju ei avalda. Näiteks võib söögikohas 20 eurot suurem väljaminek luua rohkem häid mälestusi kui sama summa lühikese taksosõidu peale kulutamine,“ sõnab ta.

Foto: Freepik

Jälgi, et raha oleks kindlas kohas

Selleks, et raha oleks reisi ajal turvaliselt hoitud, võib mõelda reisideks eraldi arvelduskonto ja sellega seotud pangakaardi tegemisele. „Reisides on kaardimaksed üha tavalisemad ja võtame pangakaardi välja sisuliselt igas olukorras. Eraldi konto ja kaardiga on suurem kindlustunne, kui pangakaart peaks ära kaduma või varaste kätte sattuma, siis ei ole võimalik põhikontol olevat raha kasutada. Ka reisikontol tasuks hoida pigem väiksemaid summasid korraga ja vajadusel sinna raha juurde kanda,“ soovitab Maaring. Lisakaardi võib teha nii füüsilise plastikkaardi kui virtuaalkaardina, mida saab kasutada telefoniga maksmisel.

Lisaboonusena aitab eraldi konto hoida reisikuludel paremini silma peal, kuna on kohe näha, kui palju algselt sinna kantud summast on alles jäänud ning vajadusel kulusid piirata. Nii on kodused kohustused nagu kommunaalid või liising reisirahast eraldi ja ka stressi selle võrra vähem.

Foto: Shutterstock

Sularaha pole ka kadunud

Kuigi kaardimaksed ja digilahendused nagu Google Pay ja Apple Pay on muutnud reisides tasumise mugavamaks kui kunagi varem, pole sularaha veel kuhugi kadunud. Näiteks eelistavad sularahas arveldada mitmed Lõuna-Euroopa rahvad nagu türklased ja montenegrolased. Lisaks kulub sularaha ära ka paljudes teistes riikides kioskist ostmiseks, jootraha jätmiseks või tualeti külastamiseks.

Foto: Freepik

Kõige lihtsam on eestlasena reisida eurotsooni riikides, kus kehtib sama valuuta. „Mujal reisides tasub teha eeltööd, et veenduda, kuidas kõige soodsamalt sularaha saada. Osades riikides nagu Türgis on kõige parem võtta kaasa eurosid sularahas ja vahetada neid kohapeal, teistes riikides aga võib olla parem võtta raha kohapeal välja sularahaautomaadist,“ sõnab ta.

Sellisel juhul tuleks Maaringu sõnul jälgida, milliseid teenustasusid kohalikud pangad selle eest võtavad. Teenustasu võib olla kas kindel summa või protsent väljavõetavast rahasummast. Näiteks Marokos on tasu umbes 3,5-4 eurot, aga Türgis 6-8% tehingu summast. Kuna kaarditehingute valuutavahetuskursid on sageli väga lähedased keskpanga kursile, võib see isegi koos teenustasuga tulla lõpuks soodsam.

Reisimine toob endaga kaasa ka ootamatusi

„Iga reis on omaette üllatusi täis seiklus ning eriti hästi teavad seda lastega reisivad vanemad. Seetõttu tasuks mõelda ka reisikindlustuse peale,“ sõnab ta. Kindlustuslepingut on võimalik sõlmida igaks reisiks eraldi, pöördudes otse kindlustusseltsi poole või otsides parimat lahendust kindlustusmaakleri kaudu.

Ühekordne reisikindlustus võib olla hea lahendus neile, kes reisivad näiteks korra aastas või vajavad lisakaitset. Samas on enamikel juhtudel tunduvalt soodsam ja mugavam kasutada näiteks kuumaksega reisikindlustusi, mis kehtivad aasta otsa, tähendavad väiksemat paberimajandust ning on ka vaid kaks korda aastas reisides märgatavalt soodsam lahendus.

Foto: Freepik

Näiteks algavad ühekordse reisikindlustuse hinnad nädalaseks Euroopa reisiks kolmeliikmelisele perele umbes 100-st eurost. Kuumaksega või krediitkaartidega seotud reisikindlustused maksavad umbes sama palju terveks aastaks.

Kõige suurem viga on minna reisima ilma igasuguse kindlustuseta, kuna isegi väiksemad probleemid nagu lennust maha jäämine, kaotsiläinud pagas või haigestumine välismaal tähendavad sadadesse või koguni tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kulusid. Kõige kallimaks lähevad just tervisega seotud probleemid, eriti, kui tuleb haiglasse pöörduda. Nii pole harukordne, kui välismaal haiglasse sattumisel vaatavad ilma kindlustuseta vastu kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad raviarved.

Foto: Freepik

Veendu, et kõik vajalikud dokumendid on olemas ja kehtivad

Sageli kipub muude reisitoimetuste kõrval ununema reisidokumentide kehtivusaeg või unustatakse see üldse kaasa võtta. Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides saab Eesti kodanikuna reisida ka ID-kaardiga, mis kehtib nii täiskasvanutel kui ka lastel 5 aastat. Mujale reisides on vajalik pass, mis täiskasvanutel kehtib 10 aastat ning lastel ainult 5 aastat.

Sõltumata sellest, kas reisida passi või ID-kaardiga, tuleks alati veenduda, et see kehtiks reisi lõpuni. Sealjuures peab paljudes riikides, kuhu saab siseneda vaid passiga, kehtima reisidokument vähemalt kuus kuud pärast reisi lõppu.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 221 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.