Citadele panga värske uuring näitab, et kuigi kinnisvara on endiselt eestlaste peamine investeerimiseelistus, on nooremate põlvkondade seas selgelt tugev huvi enesearengusse investeerimise vastu. Pensioni III sammas on kõige populaarsem 30–39-aastaste seas, kuid alates 40. eluaastatest väheneb huvi märgatavalt.
Pensioni III sammas on kõige populaarsem 30–39-aastaste seas, kuid alates 40. eluaastatest väheneb huvi märgatavalt.
Norstati poolt Citadele tellimusel augustis läbi viidud uuringu kohaselt investeeriks vabade vahendite olemasolul 65% Eesti inimestest kinnisvarasse. Finantsturgudesse (aktsiad, fondid, võlakirjad) suunaks oma vahendeid 29% vastanutest, enesearengusse samuti 29% eestlastest. Vanuserühmade lõikes selgub, et noorimad ehk 18–29-aastased paistavad silma just enesearengu eelistamisega (45%), samas kui 60+ seas on see valdkond märksa vähem huvipakkuv.
Foto: Freepik
Pensioni III sambasse paigutaks vaba raha 15% Eesti inimestest. Vanuserühmade võrdluses on see valik kõige populaarsem 30–39-aastaste seas (26%), langedes 40–49 seas 12%-ni ja üle 60-aastaste hulgas 9%-ni.
„Näeme, et Eesti inimeste investeerimiseelistustes mängib vanus aina suuremat rolli. Noored panustavad rohkem iseendasse, haridusse, tervisesse ja heaolusse, samas kui vanemad põlvkonnad eelistavad jätkuvalt kinnisvara. Samuti on huvitav näha, et pensioni III samba populaarsus tipneb 30ndates vanuserühmas ja hakkab seejärel vähenema. Inimestel tulevad selles eluetapis uued prioriteedid nagu pere loomine ja oma esimese suurema elukoha soetamine,“ ütles Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane.
Noored panustavad rohkem iseendasse, haridusse, tervisesse ja heaolusse, samas kui vanemad põlvkonnad eelistavad jätkuvalt kinnisvara.
Rebane lisas, et riikide lõikes paistavad samuti välja huvitavad erinevused. „Kui Eestis on kinnisvara vaieldamatult number üks, siis Lätis paistab eriti silma enesearengu suur populaarsus – sinna investeeriks lausa 39% inimestest. Kinnisvara järel on see teine eelistus. Leedus on aga omakorda märgatav pensioni III samba nõrk atraktiivsus, kuna pensionisambasse investeeriks vaid 8% inimestest, mis on kogu Baltikumi madalaim näitaja,“ sõnas ta. „Kusjuures Leedus saab sarnaselt Eestile järgmisel aastal II samba raha välja võtta. Ka see võib mõjutada sealset huvi investeerida pensionifondidesse.“
Foto: Freepik
Citadele küsitluse järgi investeeriks Eesti inimestest krüptovaluutasse 6% vastanutest, kunstiteostesse ja kollektsioneeritavatesse esemetesse 7%. „Krüptovaluuta on endiselt väiksema hulga inimeste pärusmaa. Põhjuseks tõenäoliselt see, et riski tajutakse suuremana kui traditsiooniliste investeerimismeetodite puhul,“ lisas Rebane. „Samuti ka näiteks kunst, millesse investeerimine nõuab suuremat summat ning eriteadmiste olemasolu.“
