Holistiline terapeut, väereiside korraldaja ja hääletundja Keily Kaikkonen, kes võtab osa enesearengufestivalist Ühenduses High on Life, sõnab, et peale seda kui hakkas tegelema enesearenguga, suudab ta päriselt oma unistusi mateeriasse luua, kuna suudab juhtida oma valikuid, harjumusi, reaktsioone ja elustiili toetavas suunas. Ta leiab, et ainult unistamisest üksi ei piisa – võti on selles, kuidas viibida pidevalt selles tänutundes ja südant inspireerivas seisundis, kus tunneme, nagu see kõik mida soovime, on meil juba olemas. “Ehk kõike on alati piisavalt ja kui mõni vajadus on löögi all liiga pikalt, tuleb iseendaga maha istuda, julgelt teemadele otsa vaadata, lammutada illusioonid (mis samuti unistamisega kaasas käivad) ja teha vajalikke muudatusi elus.”

Ainult unistamisest üksi ei piisa – võti on selles, kuidas viibida pidevalt selles tänutundes ja südant inspireerivas seisundis, kus tunneme, nagu see kõik mida soovime, on meil juba olemas.

Keily enesearengu teekond, ehk elu tuleb elada nauditavalt

Keily toob välja, et kuna tema iseloomuga käib kaasas inimolemuse uurimine erinevate nurkade alt, siis on teda eluteel juhatanud üks moto: “Kui mind miski huvitab või on mingi oskus, mida sooviksin – siis ma võtan selle ette. Õpin ja uurin, praktiseerin ja harjutan. Nii oli ka laulmisega. Sügavas meditatiivses kontekstis sain ühendust oma sügavama häälekõlaga ja soovisin selle oskuseks lihvida, et oskaksin selle hääleni ulatuda ja kasutada ka tavateadvsusseisundis.”

Keily Kaikkonen. Foto: Erakogu

Ta selgitab, et eriti sügavuti hääleteemadesse sai ta sukelduda oma kolm aastat kestnud Holistilise terapeudi õpingutel ning sisemaailma korrastades ja hirmudele vastu astudes. Üks suurimaid hirme oli Keilyl avalik esinemine ja enda haavatavaks tegemine läbi hääle. Naise kaasa, kes on muinasjutuvestja, unistas, et nad saaksid ka koos kontserte teha – mees räägib lugusid ja Keily laulab. Algusaegadel tundus see Keily jaoks kauge unistusena. Seda seetõttu, et meie kultuuris kipub olema uskumus, et on need kes oskavad ja kel on anne laulda ja on need, kes ei oska – ehk annet pole ning neil pole mõtet üritadagi. Võiks ju pigem tugevustele keskenduda, mis tuleb kergelt. “Aga kõik ei tule alati kergelt ja mõni oskus või omadus lihtsalt vajab pikemat järjepidevust ja tähelepanu, et muutuda harjumuspäraseks ja kergelt välja voolavaks andekuseks. Nii tõmbas mind peale keskkooli massaažikooli, reisima, praktiseerima kehatööd. Mul oli võimalus 19-aastasena kogeda perekondlikult taimetseremooniat, mis üsna kiirelt viskas mu hüppelauale, kus kadus ära alkohol ja hakkasid tõmbama sügavamat teadvusseisundit esile kutsuvad praktikad ja meditatsioonid. Nii ma teele läksingi,” meenutab Keily ja lisab, et sinna tee peale jäid bioenergeetika õpingud, Holistilise regressiooni terapeudi kool, herbaatika ehk taimetarkuse kool, erinevad hääleõpetajad, töötoad, kursused ja häälepraktikad. Ta on julgelt vastu astunud kõigele, mille poole on sügavam tõmme, ületades hirme ja teisi mittetoetavaid seisundeid, mille tõttu tihtipeale inimestel teekond millegi uue poole katki jääb.

Kõik ei tule alati kergelt ja mõni oskus või omadus lihtsalt vajab pikemat järjepidevust ja tähelepanu, et muutuda harjumuspäraseks ja kergelt välja voolavaks andekuseks.

“Eriti olen muidugi kasvanud oma kalli muinasjutuvestjast ja kommunikatsiooninõustajast abikaasa kõrval. Seda nüüdseks 8 aastat, millest 6 aastat oleme olnud abielus ja kutsunud meie perre kaks pisikest hinge. Olen terve elu olnud pigem vabakutselisena ringi liikuv nii-öelda vaba hing. Seetõttu olen pidevalt juurdeõppimise lainel, et mul endal oleks huvitav ja samal ajal oleks aina rohkem inimestele pakkuda oma nõustamistes,” räägib Keily oma enesearengu teekonna kohta lähemalt.

Foto: Erakogu

Ta tõdeb, et teraapia suuna pealt kaldub ta regressioonist pigem tuleviku loomise ja energeetiliste aktivatsioonide ja valguskeele poole. Ehk aina enam lubab ka peentasandite energeetikal laiemalt oma töösse sisse sulada. “See on sündinud väereisidest Inglismaal asuvatesse maa jõujoonte Ley-liinidele, Glastonburysse, kus asuvad tugevalt laadivad ja transformeerivad maa magnetväljad. See koht on võitnud minu südame ja kindlasti võtan ka lähitulevikus endaga gruppe sinna kaasa, sest näen kui palju see igaühe pärisolemust ja hingepotentsiaali avab. Sealt jõudsin ka Avaloni kooli õppima Keldi pärimuslikku loodustarkust. Keltide pärand on see miski, mis hingetasandil ühendab ka mind ja minu kaasat – üks ühiselt kogetav allikas asub Keldi tarkustes meie jaoks,” selgitab ta ja lisab, et samal ajal on ta ühendunud ka šamanismi ja “medicine wheel`i” tarkustega.

Keily on otsinud igalt poolt alati selle, mis kõnetab, tehes selle enda omaks ja siis lasknud lahti. Näiteks Tantristlikest õpetustest resoneerub naise jaoks kõige rohkem hoopis taoistliku perspektiivi, õpetajate ja praktikatega. “Koondan loomult alati erinevaid perspektiive ja allikaid ning oma tõe- ja kõhutunde järgi panen isikliku mosaiigi kokku eluelamise kunstist, mis parasjagu kannab. Kokkuvõtvalt võiksin öelda, et seon oma elus nähtamatut ja nähtavat maailma kokku.”

Keily Kaikkonen. Foto: Heigo Teppo

Olles hetkel beebiga kodus on Keily ettevõtja läbi Bliss Teraapiakeskuse loomise, Mystical Boutique brändi loomise ja samal ajal töötades üht uut brändi Jaapani turule. Tema jaoks on alati oluline, et kogu mateeriasse loomine lähtuks alati kõrgematest väärtustest, põhimõtetest ja sagedust tõstvatest kvaliteetidest – täpselt nii palju, kui äri ja muu maailma sees on võimalik neid sildasid luua. “Ja elades elu nauditavalt, mitte uppudes töösse – et on aega veeta aega iseendaga, oma kaasaga kahekesi ja kogu pere ning sõpradega. Teadlikult natuke armastust ja hoidvat tähelepanu igasse valdkonda ja kõik seemned lähevad kasvama ja vaikselt õitsema. Nii ma loongi tasa ja targu, aga sihikindlalt unistades ja tegutsedes endale oma isiklikku sisemist Paradiisiaeda, kus töö muutub põnevaks teekonnaks ja puhkus kuulub tööaja juurde.”

Teadlikult natuke armastust ja hoidvat tähelepanu igasse valdkonda ja kõik seemned lähevad kasvama ja vaikselt õitsema.

Keily leiab, et enesearenguga tegelemine on oluline sellepärast, et ennast oma nahas paremini tunda. “Iseenda eest me ei põgene, endaga tuleb hästi läbi saada ja mitte olla ise oma unistuste suurimaks takistuseks.”

Erilised hetked on need, kui näed, kui palju unistusi on juba täitunud

Küsimusele, miks on Keily valinud oma elus just selle tee, vastab ta, et kuna kogeb ennast vaba hingena, siis vajab ta ka vastavat teekonda ja raha loomist läbi inspiratsiooni, sealhulgas riskide. Ta toob välja, et ta ei saa valida kindla peale toimivat ja turvalist igakuist töö strateegiat – kuigi see lahendaks küll osa materiaalseid kõikumisi, siis võtaks ära Keily vabaduse liikuda, olla soovi korral pikemalt ära ja teha tööd millal soovib ja mis mahus soovib. “Erilised hetked on need, kui teen aasta järelvaadet ja mõtisklust ning näen kui palju unistusi kas on juba täitunud, vormi võtmas või vahel on muutnud oma vormi.”

Monika Kuzmina ja Keily Kaikkonen. Foto: Virko Veskoja

Kuidas mingi idee või võimalus mateeriasse läbi tuua?

Keilyt inspireerib teinekord ka sportlik huvi, et kuidas mingeid ideid või võimalusi saab mateeriasse läbi tuua. Vahel teeb ta nalja Suure Müsteeriumi poole, et miski tundub päris võimatu unistusena, kuidas me selle küll ära loome, mispeale hakkab ta sisetunde ja praktiliste liigutustega juhatusest kantuna liikuma. Tihtipeale isegi teadmata, et miks või kuhu see suures plaanis loob, aga kuna tunne on paigas, mil viisil ta soovib oma elu kogeda ja mis kvaliteete hoida, siis see tunne on nagu šabloon, mis hoiab unistust elus. “Igapäevaelu on natuke vahel veidi pimeduses kompamine ja äratundmiste saatel liikumine – ikka sinnapoole, kuhu tuul purjedesse puhub ja universaalsed jõud hoogu juurde lükkavad. Siinkohal on iidne tarkus teha vahet ka sellel, kas takistavad jõud annavad märku vajalikust suunamuutmisest või panevad hoopis proovile sisemist allikat, et anda jõudu uude tasandisse liikumiseks. See on oluline võti, mis aitab luua suuremalt ja vägevamalt. Küll aga neid võtmeid ei jagata nagu pastakaid valimiste ajal,” leiab ta ja lisab, et selleks tuleb jääda truuks oma sisemisele tõele, südame puhtusele ja kõrgematele armastavatele väärtustele, ükskõik milliseid proovilepanekuid ka ümbritsev maailm sulle loob.

Iidne tarkus on teha vahet sellel, kas takistavad jõud annavad märku vajalikust suunamuutmisest või panevad hoopis proovile sisemist allikat, et anda jõudu uude tasandisse liikumiseks.

“Eriti hea on seda “karmamängu” õppida mängima ärimaailmas, teiste huntide seas. Kuidas rünnakute ja eraldatud konkurentsi keskel leida alati üles armastav kaastunne, andestamine ja kutsuda ikka ja jälle inimesi ning koostööpartnereid üles ühendust hoidvatele kompromissidele. See on meistriklass… Ja muidugi teine meistriklass on pühendunud lähisuhe, pluss lisamõõtmena lapsed ja selle perekondliku kogukonna hoidmine! Elutants erinevate muusikapalade ja tunnete, kogemuste ja elumuutuste sees. Kõige kaunim on kõrvalt vaadata neid, kes suudavad nagu jazz-muusikud iga muusikapala järgi rütmi ja meloodiaga kohaneda, nii et jõuab isegi juurde improviseerida – seda nimetan ma vooseisundis elamiseks,” räägib Keily.

Foto: erakogu

Rasked tunded on oluline vastu võtta, läbi tunda ja edasi liikuda

Keily leiab, et selleks, et me ei jääks ise oma kõhkluste, hirmude ja trauma valudega unistuste realiseerumisele ette, on tarvis rasked tunded vastu võtta, läbi tunda ja siis liikuda edasi. Oluline tähendus on siinkohal just edasi liikumisel ning sellel, et me ka päriselt laseksime nendest lugudest ja uskumustest lahti. Ta nendib, et ainult märkamisest ei piisa – meil on vaja hakata oma elu elama uuel viisil ja see ongi kõige raskem koht. “Teadlik eneseareng ja endas sisemise vabaduse kultiveerimine aitavad meil olla sihikindlad ja teadlikult valida seda, mis elu meile tagasi loob. Iga meie liigutus loob põhjus – tagajärje seose. Sellega ei tasu üle mõelda, aga seda tasub meeles pidada. Et kui ma teen selle valiku või liigutuse, siis mis sellega kaasneb? Kas ma tegelikult tahan oma kaaslasele vihahoos halvasti öelda ja teda tema nõrkustega tulistada või on mul nii palju sisemist vabadust, et tugevalt reaktiivsel hetkel märgata suurt pilti, kuidas see kahjustab ühendust ja sellest lähtuvalt suudan valida, minna teise tuppa ja rääkida vihapõhjusest alles siis, kui reaktiivselt kõrvetav emotsioon on üle läinud,” selgitab ta ja lisab, et sisemine vabadus annab meile valiku ja me toimime aina vähem pelgalt alateadliku reaktsiooni pealt.

Teadlik eneseareng ja endas sisemise vabaduse kultiveerimine aitavad meil olla sihikindlad ja teadlikult valida seda, mis elu meile tagasi loob. Iga meie liigutus loob põhjus – tagajärje seose.

See on tema sõnul ka põhjus, miks me aegajalt ikka teraapiates käime alateadvusest tulevat kraami puhastamas – et hoida sisemine vabaduse ruum puhas. “Ja kui rasked tunded kerkivad, siis osata nendega midagi peale hakata. Ega teadlik eluviis ei võta valu ja raskeid kogemusi ära. Oi ei! Võib lausa tunduda, et neid tekib nii palju juurde, et need justkui ei lõppekski otsa. Tegelikult hakkame lihtsalt kõige sellega, mis meie sees on olnud nähtamatul kujul alateadlikult reageeriv ja masinlikult meie eest otsustav üksus, ühendust saama.”

Keily Kaikkonen. Foto: Ruudu Sandra

Vana ei toimi ja uut ei tea

Keily toob välja, et hüpnoteraapia maastikul nimetatakse seda “hinge pimedaks ööks”, ehk vana ei toimi ja uut ei tea. See on justkui vaakumienergia, kus päike ei tõuse ega looju ja kõik tundub tuim ja must-valge. “Seda ei tea kunagi, kui pikalt need perioodid võivad kesta ja inimeseti on see väga erinev. Hea on aga teada, et ühel hommikul päike tõuseb ja see hingepimedus möödub, enne seda ei tasu alla anda vanale mittetoimivale, kui uus pole end veel ilmutanud. Ehk ei tasu ennast hellitada illusiooniga, et kõik vaimsusest ja teadlikkusest kantud on roosamanna vikerkaar ja “mõtle positiivselt” mantra korrutamine endale.”

Me saame ainult ise valida kellega oma aega ja elu soovime koos veeta ja milline on nende mõju meile.

Seega tuleb Keily sõnul anda igaühele vabadus valida, kas nad soovivad selle sisemise Pandora laeka avada või mitte. “Ja see on okei, kui meie vanemad või lähedased seda teha ei soovi, me ei saa neid sundida sellele teele. Me saame ainult ise valida kellega oma aega ja elu soovime koos veeta ja milline on nende mõju meile.”

Iga uus kiht on uus vabanemine või sügavam kiht eelnevast teemast

Keily leiab, et Pandora laeka avamine on aga täielikult seda kõike väärt, kuna vaadates tagasi enda 20-ndatesse, siis mõtles ta pidevalt, et miks kraabib neid esivanemate teemasid ja nutab end hingetuks, sest tunneb näiteks naisena hirmu meeste ees, samal ajal kui teised temavanused pidutsevad, lustivad ja naudivad elu. Ta ütleb käsi südamel, et see elususe tunne, mis selle 10 aasta jooksul iseendaga tööst välja on koorunud, on igati seda väärt. “Ma ei vahetaks seda sügavat elususe tunnet mitte millegi vastu. Sellel teekonnal tuletan ikka ja jälle endale meelde, kui tundub, et neid valukihte jääbki üles tulema, et iga kiht tuleb üles ainult korra. Iga uus kiht on uus vabanemine või sügavam kiht eelnevast teemast. Ja kui mõtleme 7 põlve seostele oma süsteemides, siis pole ime, miks osad konstellöörid nii populaarsed on. Me ei tee seda ainult iseenda jaoks, vaid korrastame 7 põlve tagasi mustreid ja loome uut viljakat pinnast elamiseks ka seitsmele järeltulevale põlvele. Ja see on seda väärt, eriti meie laste ja lastelaste nimel.”

Foto: erakogu

Lahendused tulevad siis, kui tuleme rahvana ja kogukondadena kokku

Keily räägib, et tema jaoks hetkel kõige südamelähedasemaks teemaks on kollektiivselt vanade valude andestamine ja kokku tulemine ühtseks hääleks, ühtseteks kogukondadeks. Hääleks ja kogukonnaks, kes seisab õilsate väärtuste ja inimõiguste eest. “Ainult see ühtne rahvahääl saab vastu rääkida ja isegi kui ühtne rahvahääl ei saa ülemaailmsete korporatsioonide vastu, siis vähemalt on meil ühtsuse tunne,” leiab ta ja lisab, et võib-olla tuleb inimestel tulla tagasi kogukonna tasandile ja mõelda selle peale, mis on sinul midagi sellist, mida saad teistega jagada ja mida vajad kelleltki teiselt juurde.

võib-olla tuleb inimestel tulla tagasi kogukonna tasandile ja mõelda selle peale, mis on sinul midagi sellist, mida saad teistega jagada ja mida vajad kelleltki teiselt juurde.

Ta leiab, et sedasi jõuame selleni, et esiteks me ei vajagi üldse nii palju, kui oleme arvanud ja teiseks, hakkavad looma uued kandvad süsteemid ja inimeste heaolule orienteeritud lahendused ja süsteemid, mis on loodud rahva poolt oma rahvale, mitte kuskilt kaugelt maailmajuhtimise plaanist lähtuvad lahendused, mis ei ole indiviidile tervislikud ega jätkusuutlikud. “Reaalsus, mida praegu oma silmaga näeme, on see, et see vanadel printsiipidel – ahnus, sõjad, võim ja vampiirlus teiste kulul – kuivab kokku ja hävineb. Mis on need uued viisid, millele hakata üheskoos oma elu rajama? Et ka meie lastel oleks vaba maa ja mets, kus elada… Usun südamest, et need lahendused tulevad siis, kui tuleme rahvana ja kogukondadena kokku.”

Monika Kuzmina ja Keily Kaikonen. Foto: Virko Veskoja

Kõige olulisem on valida armastus

Keily toob välja, et on väga tänulik inimeste eest oma elus. “Oma vanemate eest, kes käivad seda sama teadlikkuse rada. Oma abikaasa eest, kes käib neid samu kosmilisi radu ja julgeb vaadata ikka ja jälle elule ausalt otsa. Ja oma laste eest, kes on endaga ühes toonud nii suure armastuse ja motivatsiooni maailma paremaks kohaks luua,” räägib ta, mille eest on oma elus tänulik ning lisab, et tema jaoks on elus kõige olulisemaks seisund ning see, kuidas kogeb ennast ja ümbritsevat maailma. “Minu jaoks on kõige olulisem igal hetkel valida armastust, et kogeda armastust ja tänulikkust endas ja seeläbi ka näha armastusesilmade läbi kõiki teisi.”

Keily saladus, kuidas armastada ja olla õnnelikum:

“Leia endale praktikad, mida saad tööriistadena kasutada ja hakka elama julgelt oma südametunde järgi – ka siis, kui see tundub kõige hullumeelsem ja mõistusevastane rada, mida käia! Surmavoodil kahetsetakse rohkem seda, mis jäi tegemata, kui seda, mis sai tehtud,” leiab ta.

Keily jagab ka õpetust, kuidas igapäevaselt ühendust luua:

• Vaata silma. Seal kohtuvad hingetasandid ja avanevad sügavamad mõistmised.
• Kallista või jaga füüsilist lähedust – nii kallimaga kui ka lihtsalt sõpradega. “See aitab kehal oksütotsiini toota.”
• Tunne siirast huvi teise inimese ja tema tegemiste, mõtete ja tunnete vastu.
• Õpi kuulamist. Ehk kuula päriselt, mida teine jagab, olles kohal just selle hetke ja jagamise sees.
• Andesta kiirelt, et jõuaks aegsasti jälle tänulikkuse ja armastuse seisundisse maanduda.
• Lahusta hinnanguid. Ehk kui sul tekib kellegi kohta arvamus või hinnang, siis lihtsalt ütle oma hinnangulisele alamisiksusele, et “tegelikult ma ei tea”, “ma ei tea mitte millestki mitte midagi.” Seda tasub ka pikaaegsetes suhetes vahel teha, et ei tooks vanu lugusid pidevalt olekuhetkesse kaasa. Avastada teineteist pidevalt uuesti.
• Ole tundlik enda ja teise piiride suhtes, see aitab ajas sügavamaks muutuvat ühendust hoida.
• Ühendust toetab ka enda ja teise vajadustega kontaktis olemine. Siis teame, mis hetkel ja kuidas teisele ruumi hoida või endale ruumi küsida.