President Alar Karis promoveeriti Leedu Vytautas Magnuse Ülikooli audoktoriks, kus ta pidas loengu Eesti ja Leedu ajaloolisest lähedusest, Euroopa julgeolekust ning kaitsevõime tugevdamisest. Ta rõhutas vajadust lõpetada sõda Euroopas ja toetada Ukraina iseseisvust ning rõhutas ühtsuse ja koostöö tähtsust nii piirkondlikult kui ka Euroopa tasandil. Samuti käsitles Karis tehnoloogilist arengut ja demograafilisi probleeme, rõhutades vajadust leida lahendusi rahvastiku vananemise ja kahanemisega seotud väljakutsetele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
President Alar Karis promoveeriti Leedu Vytautas Magnuse Ülikooli audoktoriks. Riigipea pidas audoktori loengu ülikooli akadeemilisele perele, milles keskendus Eesti ja Leedu ajaloolisele lähedusele, Euroopa julgeolekule ja kaitsevõime tugevdamisele, Ukraina toetamisele, tehnoloogilisele arengule, piirkondlikule koostööle ning demograafilistele probleemidele.
President Karis käsitles oma loengus Eesti ja Leedu ajaloolist lähedust ja ühist teekonda. „Kuigi meie päritolu on erinev, on meil palju ühist ajalugu, nii head kui ka halba, tormilisi aegu ja õnnelikke päevi,“ ütles riigipea, rõhutades kahe riigi sarnast kogemust ja tihedat koostööd.
Julgeolekuolukorda käsitledes ütles president Karis, et ajad on muutunud üha ärevamaks. „Õhus on liiga palju rahulolematust, liiga palju vihkamist, liiga palju agressiivsust. Tundub, et maailm on kaotamas oma suunda, et seni kindlalt püsinud sõjajärgne maailmakord on kõikuma löönud. Liim, mis hoiab riikide, demokraatiate mõtteviisi ja ühtsust koos, on kadumas.“
President Karis rõhutas, et väikeriikide jaoks on stabiilsus ja praegune maailmakord elutähtsad. „Mida tuleks teha, et tormis mitte ära eksida? Kui palju meie poole tormavast tõusulainest suudame me enda jõupingutustega tagasi pöörata? Üks asi on kindel. Kui me midagi ei tee, siis on meie igavikku kadumise tõenäosus palju suurem,“ hoiatas ta.
Mida tuleks teha, et tormis mitte ära eksida?
Euroopa julgeoleku keskmes on Vabariigi Presidendi sõnul sõja peatamine ja reeglitel põhineva maailmakorra säilimine. „Esiteks peame tagama, et sõda Euroopas – meile kaugelt liiga lähedal – lõppeks ja et oma iseseisvust ja vabadust kaitsevad ukrainlased võidavad, et õiglus võidab,“ ütles riigipea. Ta pidas vajalikuks, et praegune maailmakord ja selle aluseks olevad põhimõtted – territoriaalne terviklikkus ja rahvaste suveräänsus, vaidluste rahumeelne lahendamine, õigus enesemääramisele, inimõigused ja inimväärikus – ei laguneks koost ega kaoks.
Euroopa tulevikust rääkides rõhutas president Karis vajadust tugevdada nii kaitsevõimet kui ka ühtsust. „Euroopa peaks muutuma tugevamaks nii sõjaliselt, ühtekuuluvuses ja ühtsuses kui ka tulevikupüüdlustes,“ sõnas ta. „Me kõik teame, et koos oleme tugevamad, koos saavutame rohkem, kui eraldi tegutsedes.“
“Tehisaru, nanotehnoloogia, biotehnoloogia, kosmos ja robootika peavad saama meie tugevateks külgedeks.”
Tehnoloogilise arengu tähtsust käsitledes märkis riigipea, et Euroopa konkurentsivõime sõltub võimest uusi lahendusi arendada ja rakendada. „Tehisaru, nanotehnoloogia, biotehnoloogia, kosmos ja robootika peavad saama meie tugevateks külgedeks,“ ütles president Karis.
Piirkondliku koostöö kontekstis tõi ta esile Põhja- ja Baltimaade koostööformaadi NB8. „Meid ei seo mitte ainult julgeolek või kaubandussuhted – olulisem on meie arusaam õnnest, heaolust, inimlikest hoiakutest ja püüdlustest,“ ütles president Karis, lisades, et on aeg astuda järgmine samm meie koosolemises, et Põhja-Euroopa, NB8 piirkond oleks parimaks kohaks maailmas, kus elada.
Vabariigi President käsitles oma loengus ka demograafilisi probleeme. „Meie mõlema ühiskonnad vananevad ja kahanevad,“ märkis ta, rõhutades vajadust leida lahendusi, mis aitaksid hoida inimesi oma kodumaal. „Vastasel juhul seisame varsti silmitsi probleemiga, kuidas säilitada riiki, kuidas täita kõiki meie ees seisvaid ülesandeid ning kuidas tagada rahumeelne ja vabadusel põhinev heaolu meie rahvale.“
