Tallinna Vesi on laiendanud avalike joogiveekraanide võrku Tallinnas ning esmakordselt ka Saue ja Maardu linnas, kokku on nüüd 78 veevõtupunkti. Uued kraanid on paigaldatud kohtadesse, kus liigub palju inimesi, ning nende juurde on lisatud ka jooginõud koertele. Kraanivee kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt ning see sisaldab organismile kasulikke mineraale. Avalike joogiveekraanide kasutamine aitab vähendada plastpudelite tarbimist ning soodustab korduvkasutatavate veepudelite kasutamist. Projekti algatas Tallinna kaasav eelarve ning see on kujunenud oluliseks keskkonnaalgatuseks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Aasta esimese soojalaine saabudes tuletab Tallinna Vesi meelde, et tänavu saab pealinnas ning esmakordselt ka Sauel ja Maardus janu kustutada kokku 78 avalikust joogiveekraanist.
Lisaks eelmisel aastal kasutusel olnud kraanidele avas Tallinna Vesi tänavu 18 uut veevõtupunkti. Tallinna linnaosadest lisandus enim kraane Mustamäele, kus avati kaheksa uut joogiveekraani. Põhja-Tallinna paigaldati neli, Kesklinna kaks ning Lasnamäele üks uus veevõtupunkt. Esmakordselt rajati avalikud joogiveekraanid ka Sauele ja Maardusse.
Aleksandr Timofejev. Foto: Raul Ollo
„Avalike joogiveekraanide võrgu laiendamine asukohtadesse, kus kraanide järele on vajadus, on üks meie pikemaajalisi keskkonnaprojekte,“ ütles Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev. Uued veevõtupunktid on valitud koostöös linnaga paikadesse, kus liigub palju linnaelanikke ja külalisi, samuti parkide, mänguväljakute ja terviseradade lähedusse.
Koostöös linnaosavalitsustega paigaldab Tallinna Vesi joogiveekraanide juurde ka koertele mõeldud jooginõud.
Koostöös linnaosavalitsustega paigaldab Tallinna Vesi joogiveekraanide juurde ka koertele mõeldud jooginõud. „Lemmikloomadki vajavad pikematel jalutuskäikudel vett ning omanik ei pea seda enam kodust kaasa võtma,“ selgitas Timofejev.
Foto: Raul Ollo
Avalike joogiveekraanide positiivne mõju keskkonnale on märkimisväärne. Eelmise aasta laulu- ja tantsupeo ajal tarbiti peopaiga avalikest kraanidest ja veepaakidest ligi 120 000 liitrit joogivett, millega hoiti ära enam kui 230 000 plastpudeli tootmine. Timofejevi sõnul on aktiivses kasutuses ka vanalinna ja kesklinna kraanid, kust võtavad vett nii kohalikud elanikud kui turistid.
Linnaruumi paigaldatud joogiveekraanide juures saab janu kustutada ilma pudelivett ostmata.
„Linnaruumi paigaldatud joogiveekraanide juures saab janu kustutada ilma pudelivett ostmata. Korduvkasutatava veepudeli kaasa võtmine on juba sama levinud kui telefoni kaasas kandmine ning aitab vähendada plastijäätmete teket,“ lisas Timofejev.
Tallinna Vee tellitud uuringu kohaselt usaldab kraanivett 89 protsenti elanikest. Kraanivesi sisaldab inimorganismile kasulikke looduslikke mineraale, sealhulgas kaltsiumi- ja magneesiumsoolasid. Avalikud veevõtupunktid on tähistatud Tallinna Vee logoga, mis kinnitab, et tegemist on kontrollitud joogiveega. Veekvaliteeti jälgitakse pidevalt ning aastas võetakse üle 3000 veeproovi.
Kraanivesi sisaldab inimorganismile kasulikke looduslikke mineraale, sealhulgas kaltsiumi- ja magneesiumsoolasid.
Kõik joogiveekraanid on tähistatud QR-koodiga, mille skaneerimisel avaneb kaart kõigi veevõtupunktide asukohtadega. Lisaks on Tallinna kraanid kantud ka veebikaardile Avalikud joogiveekraanid. Kraanid jäävad avatuks kogu suvehooajaks.
Joogiveekraanide rajamise projekt sai alguse Tallinna kaasava eelarve raames ning on tänaseks kujunenud üheks linna suurimaks keskkonnaalgatuseks. Saue joogiveekraani finantseeris Saue Vallavalitsus 2025. aasta kaasava eelarve raames.
AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab ligi 25 000 kodu- ja äriklienti ning ligi 500 000 lõpptarbijat.
