Saatse muuseumi hoovis toimus XVI Seto sõirapäev, kus peeti teist korda ka kohapeal valmistatud sõira konkurss. Võistlustel osales kümme sõirategijat ning parimad valiti välja maitsjate poolt kogutud ubade põhjal. Sõir on Setomaal ja Vana-Võrumaal traditsiooniline kohupiimajuust, mille valmistamist tutvustati ka Läti jaanipäeva sõira näitel. Üritusel esinesid kohaliku leelokoori lauljad ja tantsijad ning sõirapäevaga seotud kombed ja käsitöö said samuti tähelepanu. Võistluse esikoha pälvis Jane Vabarna, kes rõhutas tooraine ja valmistamise tingimuste tähtsust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
XVI Seto sõirapäev sai teoks Saatse muuseumi hoovis. Sedakorda tehti teist korda ka kohapeal valmistatud sõira konkurss, kusjuures ilm mängis oma osa. Pea terve päeva sadas vihma ja eelmine päev oli ka äikest, mis teatavasti kipub piima muredaks tegema. Seekord läks siiski õnneks, ehkki nagu tagantjärgi selgus, ei andnud üks pliit vajalikku sooja.
Sõirapäeval oli võimalik proovida kodunt saadetud sõira, neid olid saatnud kümme võistlejat ja mekkimiseks olid sõirad kandikutele kenasti lahti lõigatult asetatud. Sõirade juures olid ka kottidesse pistetud purgid, kuhu iga maitsja sai panna ühe oa. Saadud ubade arvu järgi selgitatigi välja parimad.
Foto: ekraanitõmmis
Setomaa – sõira kodumaa
Sõir on kohupiimajuust, mida Setomaal ja Vana-Võrumaal ikka pühade puhuks tehakse. Sõira teevad ka meie lõunanaabrid lätlased ja leedukad. Lätis tehakse seda aga enamasti jaanipäevaks ja seepärast nimetatakse seda ka jaanipäeva sõiraks. Ka on sõna sõir nii läti, leedu kui liivi keeles üsna sarnane, näiteks läti keeles siers, leedu keeles sūris. 2021. aastal sai sõir teise toiduainena geograafilise tähise tunnuse, mis tähendab, et sõiraks saab nimetada seda vaid Setomaal või Vana-Võromaal. See on justkui šampanja, milleks nimetatakse vaid Champagnes toodetud vahuveini, teised on kõik vahuveinid. Nii ka sõir on mujal Eestis vaid kohupiimajuust.
Foto: ekraanitõmmis
Saatserinna nulka on nimetatud ka kohupiima nulgaks ja kirikut kohupiimakirikuks. Sellepärast võttiski Saatse muuseum kuusteist aastat tagasi ette sõirapäeva korraldamise. Tänaseks on sellega liitunud ka vabaühendus Seto Küük, kes ongi korraldanud sõira võistutegemist. Kohapeal tehtud sõirakonkurssi tehakse siiski alles teist korda.
Foto: ekraanitõmmis
Läti siersi tegija näitas, kuidas jaanipäeva sõira tehakse
Vihmale vaatamata olid kohapeale tulnud ka kauplejad küll söögikraamiga, küll näputööga, ka vöökirjasid ning kaltsuvaiba tegemist sai näha oma silmaga. Lätlanna Ilze Salnaja-Värv õpetaski enne võistlust jaanisõira tegemist. Ta ütles, et jaanipäeva ajal käiakse naabritel ja sugulastel külas ning sel puhul tuleb väga palju sõira teha, et külalistele pakkuda. Kuigi seal selliseid konkursse ei tehta, siis ikka vaatab iga perenaine, kuidas maitseb ühe või teise pere sõir, et saaks ise veel parema teha. Ka Lätis pannakse sõira sisse köömneid, sest see on ju asi, mida saab loodusest otse kätte.
Ilze Salnaja-Värv. Foto: ekraanitõmmis
Ilze kõneles, et ta oli väga palju kuulnud nii Setomaast kui ka seal tehtavast sõirast ning arvas, et see on kohe midagi väga erilist. Suur oli aga ühteaegu nii naise pettumus ja üllatus kui ta lõpuks nägi, et see on seesama siers, mida lätlased jaanipäeva puhul teevad.
Ilze Salnaja-Värv. Foto: ekraanitõmmis
Ilze meelest on kõige tähtsam sõira tegemise juures tahtmine seda teha ja teistele maitsta anda. Ilze on elanud 20 aastat Tartus. Seal kuulis ta ka Setomaast, mis on ju kuningriik ja see intrigeeris teda sedavõrd, et kui Setomaa Turism kutsus giidiks soovijaid Setomaale, siis naine läkski ja on nüüd kümme aastat olnud Setomaa giid. Pärit on naine aga Kuramaalt.
Foto: ekraanitõmmis
Vaatajad varju all, tantsijad vihma käes
Kui leelokoor Maratsäuk sai katusealuses laulda, siis tantsuansambel Poloda piigad pidid siiski vihmakeepides tantsima. Leelokoor Maratsäuk sündis poolteist aastat tagasi, kui ühe lauluprojekti raames kutsuti Soome laulma. „Siis panime lihtsalt ühe pundi kokku, mõtlesime, et oleks tore minna koos laulma. Käisime ära ja siis tegelikult tundsime, et koos oli nii vahva laulda ja jätkaks täitsa,“ meenutas Maria koori sünnilugu.
Maria. Foto: ekraanitõmmis
Liikmed on kooris erinevates nulkadest ja koor käib koos Tartus, igaühel on Setomaa erinevates paikades sugulased, seega ei saa öelda, et Mikitamäe või Saatse kandi koor. Et Tartus on setosid kõige rohkem Eestis, kui Setomaa ise välja arvata, siis seal käiaksegi koos. Seto leelos köidavad koori ainsat meesliiget Bretti kõige enam sõnad ja lood, mis on laulude sees. Seto laule on palju, arhiivis on neid ja alati saab juurde improviseerida. „Tämbe satas, sis kui nood sõnaütlejad saava ka märjass, sis kasutasse sõno manu,“ selgitas Brett.
Brett. Foto: ekraanitõmmis
Maria seletas veel, et näiteks on neil laul, mis räägib, et “me laulame ilusa ja päikselise ilmaga”, aga täna sadas vihma ja nii tuli tal kohe sõnu veidi ümber seada, kuna vihma käes ei saa laulda, sest ilm rikub hääle ära.
Foto: ekraanitõmmis
Naiste seas ka üks mees
Mittetulundusühingu Seto Küük tegevjuht Ree Kai ütles, et nad õpivad iga aastaga midagi juurde, kuidas asja veel paremini teha, mida veel huvitavamalt teha ja see aasta sai tõepoolest tehtud kohapeal sõira tegemise võistlus, kust võttis osa kaheksa erinevat sõirategijat, nende seas ka üks mees.
Ree Kai. Foto: ekraanitõmmis
„Täna olid kõik sõirategijad väga elevil – mis saama hakkab, sest eile oli äikest. Vanarahvatarkuse järgi võib äikesega piim müredaks minna. Kõik tänased võistlejad proovisid eile kodus ka sõira teha ja nii mõnigi tundis muret, sest sõir ei hakanud kokku,“ selgitas Ree Kai.
Foto: ekraanitõmmis
Ainuke meesvõistleja naiste keskel oli Maikal Pikalev Obinitsa kandist. Ta ütles, et hakkas naise õhutusel sõiraga tegelema. „Ma mäletan lapsepõlvest, et sõir oli tegemise ajal selline hästi veniv, et kui tõstad kulbiga, siis ta kohe venib kaasa ja ma proovisin seda mingil ajal teha, aga see ei tulnud üldse välja, ta ei hakanud venima. Vahepeal lõin asjale käega, kuni ühel pulmapeol peigmehe ema jagas paar õpetussõna mulle – pead ikka puulusikaga nii kaua ringi ajama kuni kokku hakkab ja siis ma mõtlesin, et proovin veel ja siin ma siis nüüd olen,“ vestis Maikal.
Maikal Pikalev. Foto: ekraanitõmmis
Koduse sõira valmistamisel sai kolmanda koha Kaja Linnus, teine koht läks Lily Ainikile ja esimehe auhinna võitis Sirid Pärtin. Kohapeal valmistatud sõira eest sai kolmanda koha Lily Ainik, teise Terje Lillmaa ja esikoha Jane Vabarna, kes ütles, et sõira tegemisel on tähtis muidugi tooraine. Kohupiim ei tohi värske olla, aga kindlasti peab olema põhjus sõira teha. „Setomaal tavaliselt tetti sis ikkagi pido või praasniku või külapühä aigo, surnuaida ka üteh võtmises,“ kõneles seto kommetest Vabarna.
Jane Vabarna. Foto: ekraanitõmmis
“Ega sõirategemine ole kuigi keeruline, kui sul asjad olemas on, pead lihtsalt vaatama, et vadak piimast välja tuleb ja et ta ilusti kokku läheks,” õpetas sõirategemise võitja, aga lisas, et tal läks võistlusel alguses kehvasti, sest pliit ei andnud vajalikku sooja ja sõir ei tahtnud kuidagi kokku minna. Kui ta aga pliiti vahetas, siis läks lõpuks ikka õnneks ja tuli välja. Ka rahvale ka maitses ja nii saigi ta esimese koha.
