Eestis muutuvad talverehvid kohustuslikuks 1. detsembrist, kuid libedad teeolud võivad autojuhte üllatada juba varem, eriti sügisel tekkiva musta jää, lörtsi ja märgade lehtede tõttu. BTA Kindlustuse andmetel on oktoobris ja novembris libedusest tingitud õnnetused moodustanud enam kui poole kõigist kaskojuhtumitest ning põhjustanud üle miljoni euro suuruseid kahjusid. Must jää võib tekkida ka plusskraadide juures, eriti sildadel ja metsavahelistel teedel, ning rehvide õigeaegne ja korrektne vahetus on oluline ohutuse tagamiseks. Enne talverehvide paigaldamist tuleks kontrollida rehvimustri sügavust, rehvide seisukorda, märgistust ja rehvirõhku ning veenduda paigaldamise kvaliteedis.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kuigi Eestis muutuvad talverehvid kohustuslikuks 1. detsembril, võivad libedad teeolud autojuhte üllatada juba palju varem. BTA kahjukogemus näitab, et sügisene must jää, lörts, märjad puulehed ja ootamatud öökülmad võivad põhjustada õnnetusi, mille kahjud ulatuvad tuhandetesse eurodesse.
2023.–2025. aasta oktoobris ja novembris on kehvade ilmastikuolude või libeda teekatte tõttu BTA Kindlustuses registreeritud kokku ligi 735 kaskojuhtumit ja väljamakstud hüvitiste kogusumma on üle miljoni euro. Libeduse ja kehvade ilmastikuolude tõttu juhtunud õnnetused moodustavad enam kui poole kõigist oktoobri ja novembri BTA Kindlustuse kaskojuhtumitest.
Foto: Magnific
„Kuigi külmematel sügiskuudel on suverehvide kasutamine liikluses veel lubatud, ei tähenda see, et need sobiksid kõigisse sõiduoludesse. Sügisel võivad ilmastikuolud kiiresti muutuda ning haarduvust halvendada nii vihm, lörts, märjad langenud lehed, öökülmad kui ka teekatte jäätumine,“ selgitab BTA Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Andra Rosen.
Must jää võib tekkida ka plusskraadidega
Üks sügisese liikluse salakavalamaid ohte on must jää ehk õhuke ja peaaegu läbipaistev jääkiht, mida on märjast asfaldist keeruline eristada. „Must jää võib tekkida ka siis, kui õhutemperatuur on veel plusspoolel, kuid teekate on juba jahtunud null kraadini või madalamale. Eriti suur on musta jää tekkimise oht sildadel, viaduktidel, metsavahelistel teelõikudel ja veekogude läheduses,“ sõnab Rosen.
Eriti suur on musta jää tekkimise oht sildadel, viaduktidel, metsavahelistel teelõikudel ja veekogude läheduses.
BTA kahjukäsitluse kogemuses on juhtumeid, kus pealtnäha tavapärased sügisesed teeolud on toonud kaasa märkimisväärse kahju. Näiteks kaldus 2025. aasta novembris 50–60 km/h sõitnud auto libedal teel kurvist välja ja sõitis kraavi. Kraav ei olnud väga sügav ning autojuht sai sealt oma jõul välja. Kahjustada sai masina eesmine vasak nurk, esiraud tuledega ja poritiib. Hüvitatud kahju suuruseks oli 1352 eurot.
Foto: Magnific
Rosen meenutab ka mullu novembris toimunud juhtumit, kus auto ei saanud libedal parkla teel pidama ning sõitis vastu poe seina. „Sõidukijuht üritas pidurdada, kuid kaotas kontrolli auto juhitavuse üle ja sõitis seina. Kindlustuse hüvitatud kahju kogusumma oli 9675 eurot.“
Rehvivahetuse puhul on oluline ka töö kvaliteet
Talverehvide õigeaegne paigaldamine on vaid üks osa ohutuks sõiduks valmistumisest. Sama oluline on veenduda, et rehvid on heas seisukorras ja õigesti paigaldatud. Näiteks tegeles kindlustus mullu novembris olukorraga, kus pärast rehvide vahetust tuli autol sõidu ajal üks ratas alt ära. „Töökojas selgus, et tegu polnud tehnilise veaga, vaid see oli seotud rehvivahetusega,“ sõnab Rosen.
Foto: Freepik
Ta lisab, et ebapiisavalt kinnitatud rattapoldid või valesti kasutatud tõsteseadmed võivad põhjustada tõsiseid kahjustusi ja ohustada liiklejaid. „Seetõttu ei tasu jätta rehvivahetust viimasele minutile ning usaldada see oma ala spetsialistidele. Hoolikas ettevalmistus aitab vähendada õnnetuste riski,“ ütleb Rosen kokkuvõtteks.
Mida kontrollida enne talverehvide paigaldamist?
Talverehvid erinevad suverehvidest nii mustri kui ka kummisegu poolest. Madalatel temperatuuridel muutub suverehvi kummisegu jäigemaks, mistõttu võib halveneda haarduvus ja pikeneda pidurdusteekond ka siis, kui lund veel ei ole.
Enne talvehooaja algust tasub kontrollida järgmist:
- Rehvimustri sügavus. Eestis peab talverehvi mustri jääksügavus olema üle 3 mm, kuid ohutuse huvides soovitatakse rehvid välja vahetada juba 4 mm juures.
- Rehvide seisukord. Kontrollida tuleks ebaühtlast kulumist, pragusid ja muid nähtavaid kahjustusi.
- Rehvide märgistus. Naastudeta talverehvidel peab olema kolme mäetipu ja lumehelbe tähis (3PMSF).
- Rehvirõhk. Pärast paigaldamist tuleb veenduda, et rehvirõhk vastab autotootja soovitustele.
- Paigaldamise kvaliteet. Rattad peavad olema õigesti kinnitatud ning rattapoldid nõuetekohaselt pingutatud.
