Transpordiameti andmetel registreeritakse Eesti riigiteedel igal aastal ligi 6000 metsloomadega seotud liiklusõnnetust, milles saab vigastada kuni 30 inimest. Ehkki kaasaegsete autode tuled on varasemast võimekamad, ei pruugi juht pimedas ootamatult teele ilmuvale loomale õigel ajal reageerida.

Metsloom satub pimedal ajal autojuhi vaatevälja sageli alles siis, kui ta on juba sõiduteele, autotulede valgusvihku jõudnud. Mobire teenindusjuhi Gert Vatt toob välja, et maanteel lubatud kiirusel 90 km/h läbib auto ühe sekundiga 25 meetrit, mistõttu võib isegi väike erinevus ohu märkamise ajas otsustada, kas juht jõuab kokkupõrget vältida.

“Töökorras esituled on maanteel liigeldes eluliselt olulised. Ehkki need ei asenda sobivat sõidukiirust ja autojuhi tähelepanelikkust looma märkamisel, võivad need aidata ohtu varem märgata,” rääkis Vatt.

Töökorras esituled on maanteel liigeldes eluliselt olulised. Ehkki need ei asenda sobivat sõidukiirust ja autojuhi tähelepanelikkust looma märkamisel, võivad need aidata ohtu varem märgata.

Tänapäeva autodel on valdavalt levinud kaasaegsed LED-esituled. Uuematel sõidukitel on levinud ka maatriks-LED-tuled, mis suudavad valgusvihku vastavalt liiklusolukorrale kohandada. “Võrreldes kümmekond aastat tagasi enamlevinud ksenoon- või halogeentuledega, on tänapäevased LED-tuled eredamad ja ühtlasemad ning võimaldavad valgusvihku täpsemalt suunata, et märgata teel olevaid takistusi ja metsloomi. Samas sõltub tegelik nähtavus muidugi tulede olukorrast ja õigest reguleeritusest,” ütles ta.

Foto: Magnific

Autotulede korrasolekut saab autoomanik ise kontrollida. Näiteks pimedas turvalises kohas, suunates esitulede valguse vastu seina. Nii saab hinnata, kas mõlemad lähituled töötavad ning kas valgusvihud on sarnasel kõrgusel. Samuti tasub tuled enne sõitu porist ja lumest puhastada, sest määrdunud tuled vähendavad teele jõudva valguse hulka. “Kui tekib kahtlus tulede reguleerituses, tuleks lasta neid töökojas kontrollida,” soovitas Vatt.

Metslooma märgates võib järsk kõrvalepõige olukorra hullemaks teha

Ka korras autotulede ja tähelepaneliku sõidustiili korral ei ole alati võimalik kokkupõrget metsloomaga vältida. Loom võib ootamatult teele joosta ning tema käitumist on keeruline ette näha.

“Kuna metsloomad on ettearvamatud, on kõige ohutum vähendada sõidukiirust järk-järgult, lülitades samal ajal sisse ohutuled. Tuleb meeles pidada, et järsk pidurdamine võib lõppeda sõiduki üle kontrolli kaotamisega, eriti libedal ajal. Kindlasti ei tohiks anda signaali, sest see võib looma ehmatada ja panna teda ettearvamatult liikuma,” andis Vatt nõu.

Kuna metsloomad on ettearvamatud, on kõige ohutum vähendada sõidukiirust järk-järgult, lülitades samal ajal sisse ohutuled.

Transpordiameti hinnangul registreeritakse Eesti riigiteedel aastas ligikaudu 6000 metsloomadega seotud liiklusõnnetust ning neis saab vigastada umbes 20–30 inimest. Eriti tähelepanelik tuleb olla hämarikus, vahetult enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut, mil metsloomade liikumisaktiivsus on suurem.

Vatt rõhutas, et juhul kui kokkupõrget metsloomaga ei ole õnnestunud ära hoida, siis on õnnetuse järgselt esmatähtis peatuda tee serval turvalises kohas, lülitada sisse ohutuled ning veenduda, et autost väljudes on ka inimene ise teistele liiklejatele nähtav ning helkuri või helkurvestiga varustatud.

Foto: Freepik

• Kui õnnetuses on kannatanuid, tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

“Kui olukord on turvaline ning inimesed viga saanud ei ole, siis peaks hukkunud või vigasaanud loomast teatama infotelefonile 1247, andes võimalikult täpse asukoha ja õnnetuses osalenud looma kirjelduse. Seda peaks tegema ka siis, kui loom on õnnetuspaigast põgenenud, sest see info aitab jahimeestel reageerida ning vajadusel teelt ohtlikud jäägid eemaldada,” kirjeldas Vatt. Ta lisas, et mitte mingil juhul ei tohiks suurele ulukile ise läheneda, sest viga saanud loom võib olla ohtlik ning tavainimesel võib olla keeruline hinnata, kas loom on hukkunud või mitte.

Transpordiameti 7 nõuannet, kuidas vähendada kokkupõrke riski metsloomaga

• Keskendu juhtimisele. Ära kasuta autoroolis telefoni ega teisi nutiseadmeid. Jälgi maanteed ja selle ümbrust.
• Vali ohutu sõidukiirus, mis vastab ilmastiku- ja teeoludele. Loomad võivad olla aktiivsed ka halva ilmaga, eriti uduvihma ja kergema tuisu korral.
• Jälgi liiklusmärki “Metsloomad teel”. Selle märgi piirkonnas tasub olla eriliselt tähelepanelik, sest seal ületavad ulukid sagedamini teed. Samuti tasub valvsaks jääda ka mujal metsatukkade vahel ja põldude lähedal.
• Ole tähelepanelik hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja päikeseloojangu järel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem liikumisaktiivsus. Kui märkad silmapaari pimedas, aeglusta ja vajadusel jää seisma ning lülita ohutuled sisse.
• Arvesta, et metsloom on ettearvamatu. Kui uluk on teel või tee ääres, võta hoog maha ja pane ohutuled peale. Ära pidurda järsult ega kaota kontrolli sõidu üle. Esimese looma järel võib tulla ka teine ja kolmas. Samuti võib teed ületanud loom viimasel hetkel tagasi pöörata. Ära anna signaali, sest see ehmatab looma ja paneb ta ettearvamatult liikuma.
• Hoia pikivahet, mis oleks piisav, et vältida otsasõitu ees järsult pidurdavale autole, kui temale peaks loom ette hüppama.
• Jälgi, et autotuled oleksid alati puhtad, eriti pimedal ajal sõites.
• Arvesta, et pimedas piiravad oluliselt vaateulatust vastutuleva auto tuled. Vajadusel vähenda kiirust.