Eesti inimeste unekvaliteedi uuring näitab, et kuigi pooled hindavad oma und heaks, ärkab enamik regulaarselt väsinuna, mis viitab une kvaliteedi, kestuse ja hommikuse enesetunde erinevusele. Noorte seas on see vastuolu eriti suur ning tihedalt seotud digiseadmete kasutamisega enne magamaminekut. Une kvaliteet sõltub nii päevast käitumisest kui ka magamiskeskkonnast, sealhulgas madratsist, padjast ja voodipesust. Unenõustajad soovitavad õhtul vähendada ekraaniaega, jälgida toitumist ja une ajastust ning luua rahustav õhkkond, et parandada ööund ja hommikust enesetunnet.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti inimeste unekvaliteeti uurinud küsimustiku tulemused toovad esile selge vastuolu: kui 51 protsenti vastanutest hindab oma unekvaliteeti heaks või väga heaks, siis 55 protsenti tunnistab, et ärkab mitu korda nädalas tundega, et pole end korralikult välja puhanud. Unenõustaja sõnul hindavad inimesed oma und sageli selle järgi, kui kiiresti nad uinuvad ja kas öösel esineb ärkamisi ning hommikust väsimust ei osata seostada une kvaliteediga.
“Oluline on eristada une kvaliteeti, kestust ja hommikust enesetunnet. Inimene võib magada rahulikult ja katkestusteta, kuid kui unetunde jääb väheks, ei pruugi ta hommikuks välja puhata. Lisaks võivad inimesed olla pideva väsimusega nii harjunud, et peavad seda normaalseks ega oskagi paremat enesetunnet oodata,” rääkis unenõustaja ja -ekspert Anette Ariana Pärnits.
Oluline on eristada une kvaliteeti, kestust ja hommikust enesetunnet.
Dr. Pärnitsa sõnul võib inimene pidada oma und heaks, kuigi ei tunne end hommikul puhanuna. ”Seetõttu tasub oma une hindamisel küsida ka seda, kas magame piisavalt, ärkame puhanuna ja kas energiat jagub kogu päevaks. Kui väsimus püsib ka piisava uneaja korral, tasub otsida selle võimalikke põhjuseid,” soovitas ta.
Foto: Freepik
Madratsi- ja vooditootja LONASe tegevjuht Domas Jakutis nendib samuti, et uuringutulemused näitavad, kui erinev võib olla inimese enda hinnang une kvaliteedile ja see, kui puhanuna ta end tegelikult tunneb. „Asjaolu, et üle poole vastanutest hindab oma und heaks, kuid samal ajal ärkab sama suur osa regulaarselt väsinuna, näitab, et me ei pruugi alati märgata kõiki tegureid, mis meie öist puhkust mõjutavad. Uni on paljude tegurite koosmõju – rolli mängivad harjumused, magamiskeskkond ja ka see, kui hästi voodi keha toetab. Ainult ühele neist keskendudes jääb pilt poolikuks,“ ütles Jakutis.
Lausa kaks kolmandikku noortest ärkab regulaarselt väsinuna
Eriti terav vastuolu unekvaliteedi hinnangu ja hommikuse enesetunde vahel on 18–29-aastaste seas – 60 protsenti hindab oma und heaks, kuid lausa kaks kolmandikku samas vanuserühmas ärkab hoolimata sellest regulaarselt väsinuna. Üheksa noort kümnest tunnistas, et kasutab viimase tunni jooksul enne magamaminekut telefoni, samal ajal kui vaid iga neljas noor tõdes, et töötab, õpib või sööb enne magama jäämist.
Sarnast pilti näitab ka Tervise Arengu Instituudi poolt kooliõpilaste seas läbiviidud Eesti laste vaimse tervise uuring, milles leiti, et pikem uni ja parem unekvaliteet olid seotud parema enesetundega, samas kui suurem digiseadmete kasutus seostus madalama heaoluga. Uuring kinnitab, et uni, digiharjumused ja igapäevane enesetunne on noorte puhul omavahel tihedalt seotud.
Uuring kinnitab, et uni, digiharjumused ja igapäevane enesetunne on noorte puhul omavahel tihedalt seotud.
Ööune kvaliteet sõltub sellest, kuidas oma päeva veedame
Dr. Pärnitsa sõnul sõltub ööune kvaliteet väga palju sellest, milline oli meie päev tervikuna ning kuidas veedame tunnid enne magama minekut. „Õhtul tasub anda kehale võimalus rahuneda ja uneks valmistuda. Intensiivne treening võiks lõppeda võimalusel 3-4 tundi enne magamaminekut. Rahulik liikumine ja venitamine sobivad hästi ka õhtusse. Samuti tasub vältida vahetult enne und suuri ja raskeid toidukordi, kuid magama ei ole mõistlik minna ka tugeva näljatundega,” tõi ta välja.
Foto: Freepik
Unenõustaja soovitab umbes tund aega enne magamaminekut muuta valguse hämaramaks ning vähendada ekraanide kasutamist, sest hämaram valgus toetab melatoniini loomulikku eritumist. Oluline on leida ka endale sobiv viis lõõgastumiseks ning pöörata tähelepanu une ajastusele.
See, mida teeme vahetult enne magamaminekut, on seega sama oluline kui keskkond, kus magame. „Und tuleks vaadata kui tervikut. Hea ööuni sõltub sellest, kuidas erinevad elemendid omavahel koos toimivad. Madrats peaks toetama keha ja aitama hoida selgroogu loomulikus asendis, padi aga hoidma pea ja kaela mugavas asendis. Sobiv tekk ja voodipesu aitavad omakorda reguleerida soojust, hingavust ja niiskust kogu öö vältel,“ rääkis Jakutis.
Jakutise sõnul ei pruugi ka kvaliteetne unetoode anda parimat tulemust, kui ülejäänud magamiskeskkond seda ei toeta. „Näiteks võib sobiv tekk aidata kehatemperatuuri reguleerida, kuid kui selle ümber on halvasti hingav voodipesu, võib üldine magamismugavus siiski kannatada. Sama põhimõte kehtib madratsi ja padja puhul – need moodustama koosluse, mis sobib inimese keha, magamisasendi ja isiklike eelistustega,“ selgitas ta.
Ta lisas, et kui inimene ärkab regulaarselt väsinuna, tasub lisaks une kestusele vaadata üle kogu magamiskeskkond ning mõelda, kas kõik selle elemendid toetavad puhkust ja taastumist.
Dr. Pärnitsa sõnul on kõige olulisem aga meeles pidada, et hea ööuni algab juba hommikul. ”Päevane valgus, liikumine, toitumine ja vaimne heaolu loovad aluse sellele, kui hästi me öösel magame,” ütles ta.
Unenõustaja ja -eksperdi viis soovitust kvaliteetseks uneks
- Väldi intensiivset treeningut vahetult enne und. Eriti koormava trenni võiks võimalusel lõpetada 3–4 tundi enne magamaminekut. Rahulik liikumine ja venitamine sobivad hästi ka õhtusse.
- Jälgi söömise ajastust. Väldi vahetult enne und suuri ja raskeid toidukordi. Samas ei ole mõistlik minna magama ka tugeva näljatundega.
- Muuda õhtul valgus hämaramaks. Umbes tund enne magamaminekut võiks vähendada eredat toavalgust ja ekraanide kasutamist. Vajadusel võib kasutada sinist valgust filtreerivaid prille. Hämaram valgus toetab unehormooni melatoniini loomulikku eritumist.
- Leia endale meeldiv viis lõõgastumiseks. Näiteks saun või soe dušš võivad aidata rahuneda ja soodustada uinumist. Pärast sooja dušši või sauna hakkab keha jahtuma, mis võib samuti uinumisele kaasa aidata.
- Pööra tähelepanu une ajastusele. Kaheksa tundi und vahemikus 03.00-11.00 ei pruugi olla sama taastav kui sama palju unetunde vahemikus 22.00-06.00. Meie keha on kohastunud looduse rütmiga ehk valguse ja pimeduse vaheldumisega. See mõjutab meie sisemist kella, hormoonide tootmist ja kehatemperatuuri. Seetõttu tasub hoida unerütm korrapärane ning sättida magamamineku- ja ärkamisaeg võimalikult hästi kooskõlla nii oma sisemise kella kui ka loomuliku päeva ja öö vaheldumisega.
