Peep Vain rääkis, et tema viimaste aastate suurimad väljakutsed on olnud telesaates „Reetur“ osalemine, raamatu „Esimene suvi“ ümberkirjutamine ja avalikku ellu naasmine pärast pikka pausi. Ta rõhutas, et enesekindlus tekib keeruliste kogemuste läbielamisest, mitte pelgalt positiivsest mõtlemisest. Vain pidas oluliseks proovilepanekuid, mis aitavad inimestel mõista oma võimekust ja tugevdada enesekindlust. Raamatu ümberkirjutamine oli tema jaoks vajalik, kuna ta ei olnud esialgse versiooniga rahul. Avalikku ellu naasmine oli pikk protsess, mille jooksul ta leidis taas motivatsiooni ja väärtust oma tööle ning suhtlemisele inimestega.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Peep Vain rääkis Star FM-i hommikuprogrammis, et tema viimaste aastate suurimad proovilepanekud on olnud telesaates „Reetur“ osalemine, raamatu „Esimene suvi“ ümberkirjutamine ja pärast pikka pausi avalikku ellu naasmine. Kõiki neid kogemusi ühendab tema jaoks üks mõte: enesekindlus ei teki positiivsest mõtlemisest, vaid teadmisest, et oled midagi keerulist päriselt läbi teinud.
„Reetur“ röövis seitsmeks kuuks meelerahu
Tagantjärele vaatab Vain „Reeturile“ kui kogemusele, milles osalejad olid ühtaegu nii nemad ise kui ka suurema loo tegelased. Kohapeal kogetu ja hiljem televisioonis nähtu olid tema sõnul kaks erinevat asja, sest vaatajal oli ligipääs kogu informatsioonile, osalejatel aga tuli otsuseid langetada teadmata, mis toimub samal ajal nende selja taga.
„Me võtame kõik ennast väga tõsiselt ja igaüks arvab, et tema on peategelane ning see on tema saade. Tegelikult tegime me kümnetunnist filmi, kus olime näitlejad. Loomulikult näitas igaüks seal ka iseennast, mingis võtmes ja mingis rollis, aga minu jaoks oli see väga raputav kogemus,“ rääkis Vain.
Saates osalemine oli tema sõnul raske, põnev, tüütu ja kurnav ning röövis temalt ligi seitsmeks kuuks meelerahu. Ta arvas esialgu, et võtted saavad läbi ja koos nendega lõpeb ka pinge, kuid eetriperiood tõi kaasa uue teadmatuse: kuidas materjal kokku monteeritakse, millisena tema ekraanil paistab ja kuidas kogu lugu lõpuks mängima hakkab.
„Kui hakkad nägema, kui hästi, põnevalt ja tihedalt kõik on tehtud, elad selle uuesti läbi. Kui mina saatest välja langesin ja ei pidanud enam oma rollis figureerima, tuli väga suur kergendus. Tundsin, et nüüd sain oma elu tagasi,“ tunnistas ta.
“Kui hakkad nägema, kui hästi, põnevalt ja tihedalt kõik on tehtud, elad selle uuesti läbi.”
Kuigi Vain jätab endast enesekindla mehe mulje, peab ta end sellegipoolest enesekriitiliseks inimeseks ja ülemõtlejaks. Enesekindlus ei ole tema jaoks püsiv iseloomuomadus, mis inimesel kas on või puudub, vaid tööriist, mida saab ettevalmistuse ja kogemuse abil arendada. Tuttavas valdkonnas toetavad inimest varasemad õnnestumised, kuid millegi uuega alustades tuleb see kindlus uuesti üles ehitada.
„Kui teed midagi ja see õnnestub, saad kinnitust ning enesekindlus süveneb. Küsimus on selles, kas paned ennast proovile ka millegi uuega. Sellises olukorras tuleb enesekindlust tekitada ettevalmistuse ja varasema vundamendi kaudu. Siis lähed, proovid ja saad kas eduelamuse või kogemuse.“
“Kui teed midagi ja see õnnestub, saad kinnitust ning enesekindlus süveneb.”
Proovilepanek annab inimesele teadmise tema võimekusest
Proovilepanek on ka Vainu raamatu „Esimene suvi“ peamine teema. Teos räägib ajast, mil ta läks noore mehena Ameerika Ühendriikidesse ukselt uksele raamatuid müüma. Tegemist oli füüsiliselt ja vaimselt raske tööga, mille väärtus ei seisnenud Vainu jaoks üksnes teenitud rahas või müügitulemuses. Olulisem oli kogemus, et ta suutis iseendaga sõlmitud kokkuleppest kinni pidada ka siis, kui töö muutus ebamugavaks ja motivatsioon kadus.
„Pühendumine tähendab, et ütlen, mida teen, ja teen seda, mida ütlen. Sa sõlmid endaga lühikeseks ajaks kokkuleppe ning otsustad selle ära teha, ükskõik, mis juhtub. Kui teed midagi ära ja see õnnestub, ei ole see enam lootus, usk ega soov, vaid teadmine, et ma suutsin seda teha. Järelikult suudan teha midagi sarnast või veel raskemat.“
Pühendumine tähendab, et ütlen, mida teen, ja teen seda, mida ütlen.
Just selle teadmise kogunemises näeb Vain proovilepanekute suurimat väärtust. Iga keeruline kogemus suurendab inimese arusaama oma võimekusest ning loob tugevama aluse järgmiste otsuste tegemiseks. Enesekindlust ei pea sellisel juhul endale sisendama, sest seda toetab konkreetne kogemus.
Rahulolematus sundis raamatut ümber kirjutama
„Esimese suve“ esialgne versioon ilmus kaks aastat tagasi, kuid Vain ei jäänud enda kirjutatud looga rahule. Ta hakkas esmalt ümber töötama raamatu ingliskeelset versiooni ning sai teksti uuesti lugedes aru, et probleem ei olnud üksikutes sõnades või väljendites, vaid loos tervikuna.
„Hakkasin ingliskeelset versiooni aasta hiljem uuesti üle lugema ja mulle tõesti ei meeldinud see. Tegin ingliskeelse raamatu ümber ning pärast „Reeturit“ mõtlesin, kuidas seda saadet enda kasuks kasutada. Otsustasin, et teen ka eestikeelse raamatu uuesti. Kui mul poleks seda saadet olnud, ei oleks ma seda tänavu sügiseks valmis saanud,“ rääkis Vain.
Juba avaldatud raamatu ümberkirjutamine tekitas temas kõhklusi, sest sama teose uue versiooni avaldamine võib jätta mulje, nagu ei oleks ta esimesel korral oma tööga hakkama saanud. Sellest hoolimata pidas ta olulisemaks raamat parandada, mitte jääda kaitsma tulemust, millega ta ise enam rahul ei olnud.
Avalikkusest eemalduda oli lihtsam kui tagasi tulla
Vain jäi 2014. aastal avalikust elust kõrvale kavatsusega teha aastane paus. Esialgu nautis ta väga seda, et telefon ei helisenud, kirju ei tulnud ja keegi ei kutsunud teda esinema. Pärast aastaid kestnud eemalolekut hakkas vaikus aga tema enesetunnet mõjutama ning tekkis küsimus, kas teda on üldse kellelegi vaja.
„Kui ma koju jäin, olin väga õnnelik, et keegi mulle ei helistanud. Ütlesin, et teen aastase pausi ega taha mitte midagi teha või kedagi näha. Justkui härra kosmos oleks öelnud, et hästi – mulle enam ei helistatud, kirjutatud ega kutsutud. Alguses oli see väga tore, aga tasapisi hakkas seest õõnestama tunne, et mind pole kellelegi vaja,“ meenutas ta.
Avalikku ellu naasmine kujunes ligi seitsme aasta pikkuseks protsessiks. Pausi ajal õppis Vain trompetit ja laulmist ning arvas mõnda aega, et temast võiks saada muusik või meelelahutaja. Hiljem hakkas ta uuesti kirjutama, esinema ja korraldama muutuse rännakuid.
Avalikku ellu naasmine kujunes ligi seitsme aasta pikkuseks protsessiks.
„Kui oled ennast kõrvale jätnud ja seisma pannud, on väga raske ennast sealt garaažist uuesti välja ajada. Ühiskond unustab su ära ja inimesed ei arvesta sinuga. Minu päris tagasitulek toimus vist alles eelmisel nädalal, kui ma „Reeturist“ välja langesin ja andsin sellele järgnenud intervjuu. Nüüd olen ma enda arvates tagasi.“
Praegu täidavad töö, kirjutamine ja ühiskonnas kaasa rääkimine teda viisil, mida ta pärast pikka pausi väga väärtustab. Eriti oluliseks peab ta vahetut kontakti inimestega ning võimalust näha, et tema räägitust või kirjutatust on kellelegi tegelikult kasu.
„Selle raamatu ja ka minu töö mõte on olnud julgustada teisi ning iseennast tegema oma võimetele vastavaid asju. See tähendab enda võimalikult täielikku teostamist.“
Vain tunnistas, et ei ela alati täiega, kuid proovib võimaluse korral oma piire alati katsetada. „Reeturisse“ minek, raamatu ümberkirjutamine ja pärast pikka pausi töölainele naasmine olid kõik otsused, millega kaasnes ebakindlus. Nende väärtus ei seisnenud tema jaoks üksnes lõpptulemuses, vaid teadmises, et hirmust ja kahtlustest hoolimata suutis ta vajaliku sammu teha.
„Ma ei ela alati täiega, aga enamjaolt julgen oma piire proovida. Saatesse minek oli piiri proovimine ja raamatu ümberkirjutamine samuti. Mõnikord tuleb lihtsalt teha seda, mida sa tead, et pead tegema,“ tõdes Vain.
- 15. novembril toimub Tallinnas Kaja Kultuurikeskuses Peep Vainu raamatuesitlus ja vestlusõhtu „Proovilepanek“. Sündmus on osaliselt seotud raamatu „Esimene suvi. Proovilepanek“ ilmumise tähistamisega, kuid eelkõige soovib ta seal avada, millist kasu võivad keerulised kogemused inimesele anda. „See õhtu küsib, millised on olnud sinu proovilepanekud ja milliste ees ei tohiks sa põnnama lüüa. Kui keegi tahab nendel teemadel julgustust ja laengut saada, siis tulge!”
KUULA INTERVJUUD
