Sügistormide eel soovitatakse kodukindlustuse tingimused hoolikalt üle vaadata, et veenduda kaitses erinevate riskide, sealhulgas üleujutuse ja vastutuskindlustuse osas. Kindlustuslepingud võivad erineda nii riskide ulatuse kui ka välistuste poolest ning oluline on kontrollida, kas kindlustus katab nii hoone kui ka õues oleva vara. Samuti tuleks hinnata, kas kindlustussumma vastab vara tegelikule asenduskulule ning kas vastutuskindlustus katab võimalikke kahjusid naabritele või kolmandatele isikutele. Lisaks tasub tähelepanu pöörata kaasnevatele teenustele, nagu koduabi ja avariiabi, ning valida kindlustus vastavalt oma vajadustele, mitte ainult hinna alusel.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Sügistorm võib kahjustada katust, murda puu naabri autole, lennutada batuudi kõrvalkrundile või ujutada üle kogu elamise. Coop Panga kindlustuse äriliini juht Raivo Piibor soovitab enne tormituulte sagenemist üle vaadata, milliste kahjude vastu kodu ja vara tegelikult kindlustatud on ning kas leping sisaldab ka vastutuskindlustust.
Kindlustuspakkujate valik on suur ning kodukindlustust valides vaadatakse sageli eelkõige hinda, eeldades, et kindlustuskaitse on eri pakkujatel sarnane. Tegelikult võivad kindlustusseltside tingimused ja välistused märkimisväärselt erineda. Sügistormide eel tasub lepingust üle kontrollida vähemalt kolm asja.
1. Kas tegemist on koguriskikindlustusega või on kaitstud ainult nimetatud riskid?
Kodukindlustuse saab sõlmida kindlate lepingus nimetatud riskide vastu või valida laiema koguriskikindlustuse. Esimesel juhul hüvitatakse loetletud riskidest põhjustatud kahjud. Koguriskikindlustus katab üldjuhul ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju, mida ei ole tingimustes välistatud.
Koguriskikindlustus katab üldjuhul ootamatu ja ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahju, mida ei ole tingimustes välistatud.
„Oluline on lugeda ka välistusi ja vaadata lepingut konkreetse kodu järgi. Kui hoovis on näiteks kasvuhoone, robotniiduk, batuut või kuur, tasub kontrollida, kas ja millistel tingimustel on need kindlustatud,“ soovitab Piibor.
Eriti tähelepanelik tasub olla üleujutuse kaitsega. Vesi võib tuppa jõuda nii üleujutuse kui ka paduvihma tõttu, kui sadevesi ei jõua näiteks tänavalt ära voolata. Millistel juhtudel kahju hüvitatakse, sõltub konkreetsest lepingust ja selle tingimustest.
„Kui kodu asub teadaoleva üleujutusriskiga piirkonnas, võib kindlustusandja riski hinnata tavapärasest erinevalt. Sõltuvalt seltsist ja konkreetsest aadressist võib see mõjutada omavastutuse suurust või seda, millises ulatuses üleujutuskaitset üldse pakutakse,“ selgitab Piibor.
2. Kas koduse vara kindlustussummast piisaks, kui kõik tuleks uuesti osta?
Koduse vara kindlustussumma puhul tasub mõelda, kui palju maksaks kogu vara asendamine pärast suurt kahju. Mööbli ja kodutehnika kõrval võivad arvestatava summa moodustada arvutid, telefonid, spordivarustus ja fototehnika. Juba köögimööbli ja -tehnika asendamine võib tähendada üle kümne tuhande euro suurust kulu.
Tasub läbi arvutada ka õues oleva vara väärtus ja asendamise maksumus ning vaadata üle, kas näiteks telefon või sülearvuti on soovi korral kindlustatud ka väljaspool kodu.
3. Üle tasub vaadata ka vastutuskindlustuse summa
Torm võib lennutada batuudi naabri kasvuhoonesse või murda puu tema autole. Sellisel juhul võib tulla appi vastutuskindlustus, mis katab tingimustes kokkulepitud juhtudel kahju, mille eest koduomanik või tema pereliige vastutab.
Oluline pole üksnes vastutuskindlustuse olemasolu, vaid ka selle summa.
Oluline pole üksnes vastutuskindlustuse olemasolu, vaid ka selle summa. Tormikahjud on vaid üks olukord, kus seda vaja võib minna. Näiteks korterist alguse saanud suurema veekahju korral võivad kannatada saada mitu naaberkorterit ning kahjusumma kiiresti kasvada.
Olukord võib olla ka vastupidine: naabri korterist alguse saanud veeleke kahjustab kodu, naabri aiast lendu tõusnud ese autot või omavalitsuse maal kasvav puu kukub aeda. See, kes kahju eest vastutab, sõltub juhtumi asjaoludest. Kui vastava riski vastu on kindlustuskaitse olemas, tasub esmalt pöörduda oma kindlustusandja poole.
Mõne kodukindlustusega võib vastutuskaitse kehtida teatud juhtudel ka väljaspool kodu või välismaal. Seetõttu tasub vaadata nii kaitse ulatust, kindlustussummat kui ka välistusi.
„Näiteks võib reisil juhtuda, et laps ajab hotelli fuajees mängides kogemata ümber hinnalise vaasi või lõhub vanem ise poes tahtmatult väljapanekul oleva eseme. Selliste ootamatute õnnetuste puhul võib vastutuskindlustus katta kolmandale isikule tekitatud kahju, kui inimene selle eest vastutab ja poliisi kindlustuskaitse kehtib ka selles riigis,“ toob Piibor näite.
Vaadata tasub ka lisateenuseid
Kodukindlustusega võivad kaasneda koduabi, ööpäevaringne avariiabi, lukuabi ja teised teenused. Need võivad õnnetuse korral olla kasulikud, kuid pakettide võrdlemisel tasub hinnata, milliseid teenuseid päriselt vaja on ja kas nende eest tasub maksta kõrgemat hinda.
„Kindlustust ei tasu valida ainult hinna järgi. Mõni euro kuus soodsam leping võib tähendada kitsamat kaitset just siis, kui seda kõige rohkem vaja läheb,“ ütleb Piibor.






