Kinnisvarakuulutuste esimesed fotod võivad näidata rohelise sisehooviga uusarendust või värskelt kujundatud korterit, viimane pilt aga paljastada, et praegu on maja ümber alles tühi plats või korter vajab alles remonti. Elamus Kinnisvara tegevjuhi ja kutselise kinnisvaramaakleri Maia Karro sõnul võivad sellised visuaalid aidata ostjal küll kodu võimalusi näha, kuid kuulutusest peab selgelt ilmnema, milline on tegelik olukord. Karro rääkis kinnisvarakuulutustest ning ostu ja müügiga seotud riskidest Vikerraadio “Vikerhommiku” saates.

Uusarenduse müügi alguses võib ehitusplats olla veel tühi ning arendaja saab kavandatavat elukeskkonda näidata üksnes jooniste ja visuaalide abil. Karro sõnul on sellised pildid vajalikud, ent kuulutus ei tohi jätta muljet, nagu oleks kõik kujutatu juba olemas või ostjale tingimata lubatud. „Arendaja peab looma ettekujutuse keskkonnast, mida inimesed soovivad osta, aga piltide juures peab olema kirjas, et need on illustreerivad. Kui seda märget ei ole, on kuulutus eksitav,“ selgitas ta.

Arendaja peab looma ettekujutuse keskkonnast, mida inimesed soovivad osta, aga piltide juures peab olema kirjas, et need on illustreerivad. Kui seda märget ei ole, on kuulutus eksitav.“

Sama küsimus tekib vanemate kodude müügil, kui tehisintellekti abil näidatakse, milline võiks korter pärast remonti välja näha. Karro mõistab selliste visuaalide kasutamist, sest kõigil ostjatel ei ole lihtne tühja või kulunud ruumi vaadates selle võimalusi ette kujutada, kuid hetke olukord peab olema ideest selgelt eristatav. Kui huviline võtab maakleriga ühendust, peab too oskama selgitada, mida piltidel nähtust tegelikult müüakse ja millised muudatused jääksid ostja enda teha. Tehinguni jõudes peab see kõik kajastuma ka müügilepingus.

Pilkupüüdev foto ei anna ülevaadet kodu tegelikust seisukorrast

Kinnisvaraportaalis võib ühele otsingule vastata kümneid sarnase suuruse, asukoha ja hinnaga kortereid, mistõttu mõjutavad fotod seda, millise kuulutuse juurde ostja üldse peatub. Karro sõnul ei ole hoolikalt sätitud tekk või muu väiksem detail kuulutuses tingimata üleliigne, kui see aitab kodul teiste seast esile tulla. „Kui otsid kahetoalist korterit ja vaatad läbi viiskümmend kuulutust, jääb su pilk pidama sellel, mis on ilusti pildistatud,“ kirjeldas ta.

„Kui otsid kahetoalist korterit ja vaatad läbi viiskümmend kuulutust, jääb su pilk pidama sellel, mis on ilusti pildistatud.“

Tähelepanu äratanud avafotole peavad siiski järgnema ka pildid, mille järgi saab hinnata tubade suurust, planeeringut ja kodu seisukorda, sest üksnes sisustusdetailide lähivaated ei aita ostjal otsustada, kas korter vastab tema vajadustele. Kui kuulutuses näidatakse ka tehisintellekti abil loodud kujundusvõimalusi, on nende koht tegelikku olukorda kajastavate fotode järel ning piltide juures tuleb selgitada, millist võimalikku tulemust need kujutavad.

Selleks peab ka kodu müügiks ettevalmistamine olema maakleri töö osa. Karro peab ebaprofessionaalseks olukorda, kus maakler paneb portaali üles fotod korrastamata ruumidest, ei anna omanikule enne pildistamist nõu ega hoolitse selle eest, et kodu oleks hästi jäädvustatud. „Professionaalse fotograafi kasutamine ei ole üüratult kallis, aga see on seda väärt, sest müüja palkab maakleri sooviga, et tema kodu ei jääks aastaks portaali seisma.“ Maaklerit otsival müüjal tasub tema soovitusel vaadata varasemaid kuulutusi, sest nende põhjal on näha, kuidas maakler müüdavaid kodusid esitleb.

Müüja peab välja tooma ka pisidetailid

Kui kinnisvaraportaalides nähtud fotod on huvi äratanud, tuleb enne ostu selgeks teha ka asjaolud, mida piltidelt ei näe. Karro sõnul on müüjate teadlikkus kasvanud, kuid kodu kohta teavet kogudes võib mõni omanik jätta mainimata midagi, millega ta ise on harjunud või mida ta ei pea oluliseks. Näiteks maja pööningul elavatest hiirtest või linnupesadest tuleb tema sõnul ostjale rääkida, kui müüja on neist teadlik. „Kui inimesed ise oma kodu müüvad, unustavad nad tihtipeale osad asjad kirja panna. Tegelikult tuleb iga detail läbi mõelda ja teadaolevad asjad üles märkida,“ rõhutas Karro.

Ka naabrite hääled, tänavamüra või puitmajas kostuvad hääled võivad ühele ostjale tunduda tavapärased, kuid teisele muuta korteri sobimatuks. Seepärast soovitab Karro küsida enne tehingut nii akende, müra kui ka päikese liikumise kohta ning võimaluse korral tutvuda koduga eri aegadel.

Odavad tehingud võivad hiljem kalliks osutuda

Kuulutuses olev lause, et müüja hilisemate probleemidega ei tegele, ei anna Karro sõnul põhjust jätta kodu kohta teadaolevat teavet avaldamata. Ta rõhutas, et vastutust piirav kokkulepe ei pruugi müüjat kaitsta, kui ta on midagi ostja eest teadlikult varjanud ning ostja suudab seda hiljem ka tõestada. Vaielda tuleb sel juhul juba pärast tehingut, mistõttu peab Karro oluliseks, et kodu seisukord ja poolte kokkulepped oleksid võimalikult täpselt kirjas enne lepingu allkirjastamist.

“Loe leping läbi ja esita kõik vajalikud küsimused. Ka odav tehing võib hiljem võib väga kalliks maksma minna.”

Lepingutingimustesse soovitab ta süveneda ka müüjal, kes otsib endale maaklerit, sest mõnes koostöölepingus võib maakleri vahetamisega kaasneda trahv. Lisaks varasemate kuulutuste vaatamisele tasub küsida, kuidas maakler müüki korraldab, ning kõik lepingu punktid koos läbi käia. „Loe leping läbi ja esita kõik vajalikud küsimused. Ka odav tehing võib hiljem võib väga kalliks maksma minna,“ ütles Karro.

KUULA INTERVJUUD!