Fotografiska Tallinnas avatakse näitus „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis tutvustab Ameerika fotograafi Vivian Maieri (1926–2009) töid, mis jäid eluajal avalikkusele teadmata. Maier dokumenteeris 1950.–1980. aastatel New Yorgi ja Chicago tänavaelu, luues unikaalse visuaalse portree sõjajärgsest Ameerikast. Tema üle 120 000 negatiivi ja muud materjalid avastati alles pärast tema surma, mis tõi talle postuumselt rahvusvahelise tuntuse. Näitus on koostöö rahvusvaheliste kunstiorganisatsioonide ja Maieri pärandi hoidjatega ning jääb avatuks 17. jaanuarini.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Käesoleval nädalal avab Fotografiska hooaja suurnäituse „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast menukaid peatusi Fotografiska New Yorgis ja Shanghais esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Prantsuse juurtega Ameerika fotograaf Vivian Maier jäi eluajal tundmatuks, ent juhuslikult avastatud fotopärand tõi tema erakordse talendi maailma ette ja tõstis Maieri postuumselt 20. sajandi fotograafia suurkujude sekka.
Vivian Maieri (1926–2009) lugu on fotograafia ajaloo üks tähelepanuväärsemaid. Ligi 40 aastat lapsehoidjana töötades kõndis ta kaamera kaelas mööda New Yorgi ja Chicago tänavaid, sageli koos lastega, kelle eest ta hoolitses. Ameerika unelma kõrgajal kuulus Vivian Maier nähtamatusse töölisklassi ning jäi ümbritseva maailma tasaseks tunnistajaks. Seal, kus teised nägid lihtsat argipäeva, nägi Maier aga lõputut pildimaterjali, kohati läbi lapse pilgu: värvikaid karaktereid, põgusaid kohtumisi, kummalisi kokkusattumusi ja tragikoomilisi argihetki. Vaikse vaatlejana avastas ja jäädvustas ta 1950.–1980. aastatel sõjajärgset Ameerikat erakordse vaistuga, luues ainulaadse visuaalse ajastuportree, mille pearollis oli elu ise.
Maier dokumenteeris üksikasjalikult Põhja-Ameerika metropolide linnakooslust ja ühiskonna sotsiaalpoliitilisi muutusi, ent sama palju köitis teda argielu kõrvalruum: inimesed, kes olid eemaldunud tänavate katkematust voost ja jäänud selle servale ootama, vaatama või lihtsalt tukkuma. Tema pildikeeles kohtuvad humanistlik fotograafia ja Ameerika tänavafotograafia, sekka kõnekad autoportreed, mille kaudu ilmub ka Maier ise aeg-ajalt kaadrisse. Tema hilisemasse loomingusse lisandus värv ja film – fotograaf katsetas liikumise ja kineetiliste jadadega, kandes filmikeele võtteid üle fotograafilisele kujutisele ning vahetades fotokaamera ajuti filmikaamera vastu.
Maieri tohutu, enam kui 120 000 negatiivist ning omatehtud dokumentaalfilmidest ja helisalvestitest koosnev pärand avanes maailmale aga alles pärast tema surma. Selle juhusliku avastamisega sai korraga nähtavaks nii tema loomingu erakordne ulatus kui ka Maieri suurepärane anne. Tundmatust lapsehoidjast sai postuumselt rahvusvaheline fenomen ning tänaseks peetakse Maierit üheks 20. sajandi olulisemaks tänavafotograafiks, kõrvuti fotograafia suurkujudega nagu Henri Cartier-Bresson, Diane Arbus ja Robert Frank.
Maieri erakordsest avastamisloost räägib ka menukas 2013. aasta dokumentaalfilm „Vivian Maieri avastamine“, mis jälgib tema negatiivide juhuslikku leidmist ning püüab avada fotograafi enda mõistatuslikku karakterit, ehkki suurem osa sellest toetub tänaseni paljuski oletustele.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Näitus on rahvusvahelise kunstiplatvormi diChroma photography ja Fotografiska ühisproduktsioon koostöös John Maloofi kollektsiooni (Chicago) ja Howard Greenbergi galeriiga (New York). Selle kuraator on Vivian Maieri pärandi üks olulisimaid uurijaid ja eestkõnelejaid, fotokunstiplatvormi diChroma photography direktor Anne Morin. Fotografiska Tallinna poolne vastutav kuraator on Maarja Loorents.
Näituse avanädalavahetus stardib reedel ning seab fookusesse argielu teatri – Maieri maailma, kus igaüks mängib teadmatult oma rolli, muutudes kas või sekundi murdosaks peategelaseks. 18. septembril kell 20 algaval avaüritusel ärkab ellu tegelaste galerii, keda kehastavad näitlejad Eliis-Maria Koit, Laura Kukk, Hardi Möller ja Taavi Tõnisson. Õhtu jooksul viib kuraator Anne Morin läbi ka näituse ringkäigu. Laupäevast, 19. septembrist on näitus Fotografiskas avatud tavapärases rütmis ning kell 13 toimub ka ingliskeelne kuraatorituur.
Vivian Maieri maailm jääb Fotografiska Tallinnas avatuks 17. jaanuarini. Näitust toetab rahvusvahelise ettevõtte Keringi programm Women In Motion, mis tõstab esile naisi kunsti- ja kultuurivaldkonnas.
