Augusti lõpus naasevad pered igapäevase rutiini juurde ning kodus tekib vajadus kooliasjade ja riiete korrastamiseks. Sisekujundaja Brita Mikvere rõhutab, et kodukorra aluseks on asjadele kindlate kohtade leidmine seal, kus neid kasutatakse, ning lihtsate ja funktsionaalsete hoiulahenduste loomine. Visuaalse korra saavutamiseks soovitatakse tasakaalu avatud ja suletud hoiulahenduste vahel ning esemete rühmitamist, mis aitab vähendada silma alla jäävat segadust. Kodu korrashoid ei tähenda asjade vähendamist, vaid süsteemi loomist, mis arvestab pere igapäevaseid harjumusi ja muudab asjade ära panemise lihtsaks ja mugavaks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Augusti lõpus naasevad pered suvepuhkuserütmist igapäevase rutiini juurde ning kooliasjad, jalanõud ja üleriided vajavad kodus taas oma kohta. Sisekujundaja sõnul ei olene korra tunne niivõrd sellest, kui tihti koristad, vaid sellest, kas asjadel on kodus oma koht. Kui kindlat kohta pole, kogunevad asjad juhuslikesse kohtadesse ja segadus tuleb kiiresti tagasi.
Foto: IKEA
IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere selgitab, et puhtus ja visuaalne kord on kaks erinevat asja. „Kui silmad peavad pidevalt haarama palju väikeseid esemeid, värve ja pindu, võib ruum tunduda kaootiline isegi siis, kui seal pole tolmukübetki,“ rääkis Mikvere.
Hoia asju seal, kus neid kasutad
Hunnikud tekivad enamasti sinna, kus asju kasutatakse: köögitasapinnale kogunevad võtmed, pastakad ja laadijad, esikusse kotid, jalanõud ja sallid ning toolist saab omamoodi lisagarderoob.
Foto: IKEA
„Kui samad asjad satuvad alati samasse kohta, on see kasulik teave. Selle asemel et hunnikuga iga päev võidelda, loo väike hoiulahendus just sinna, kus hunnik loomulikult tekib. Korv, karp, konks või seinale kinnitatav korrastaja võib mõnikord lahendada olukorra, mis on kordunud juba aastaid,“ selgitas Mikvere.
Sama põhimõte kehtib igas toas: köögitarbeid tasub hoida töötasapinna lähedal, kottidele ja üleriietele on kohta vaja esikus ning magamistoas läheb tarvis lahendust nii korra kantud kui ka sageli kantavatele riietele.
Foto: IKEA
„Kui asja ärapanemiseks tuleb teha mitu liigutust, teisi esemeid kõrvale tõsta või teise tuppa minna, jääb see tõenäoliselt sinna, kus seda kasutati. See ei ole laiskus, vaid inimlik käitumine. Parim hoiulahendus ei ole tingimata kõige suurema mahutavusega, vaid see, mis muudab asjade ära panemise võimalikult lihtsaks,“ ütles sisekujundaja.
Vähenda silma alla jäävate üksikute asjade hulka
Avatud riiulid, dekoratiivesemed ning erinevad värvid ja materjalid lisavad kodule isikupära, kuid kui korraga on näha palju üksikuid asju, tekib visuaalne müra. Sisekujundaja soovitab hoida tasakaalu avatud ja suletud hoiulahenduste vahel: igapäevased asjad võivad jääda käepärast, väiksemad ja harvemini kasutatavad esemed saab koondada karpidesse, korvidesse või sahtlitesse.
Foto: IKEA
„Rühmitamine on lihtne viis muuta ruum rahulikumaks. Riiulil laiali paiknevad kümme väikest eset paistavad kümne eraldi asjana. Pane need ühte korvi või karpi ja visuaalselt saab neist üks element. Midagi ei jää vähemaks, kuid riiul näeb kohe rahulikum välja,“ soovitas Mikvere.
Foto: IKEA
See toimib ka värvide ja materjalide puhul. Tuba ei pea olema minimalistlik, et tunduda korrastatuna. Piisab, kui karbid, korvid ja korrastajad sobivad omavahel visuaalselt kokku. Avatud riiulitele sobivad looduslikust materjalist karbid, näiteks rotangist või papist, kapis aga läbipaistvad karbid, millest on lihtsam asju üles leida.
Foto: IKEA
„Kodu rahulikumaks muutmiseks ei ole vaja kõike ära visata. Tuba võib ikkagi olla täis isikupära, see vajab lihtsalt veidi rahulikumat üldpilti. Alusta pindadest, mida näed kõige sagedamini: köögitasapind, söögilaud, diivanilaud või esikukapp. Kui need pinnad on rahulikumad, tundub kogu tuba kohe korrastatum,“ ütles sisekujundaja.
Foto: IKEA
Loo süsteem, mis arvestab pere rutiini
Sisekujundaja sõnul ei peitu kodu korras püsimise saladus väiksemas asjade hulgas, vaid paremas süsteemis.
Foto: IKEA
„Korras näiv kodu ei ole tingimata tühi kodu. Sageli on see lihtsalt kodu, kus asjadele on loodud süsteem: iga päev kasutatavatel asjadel on oma koht, aeg-ajalt kasutatavatel oma koht ning hoiulahendused on üles ehitatud pere harjumusi arvestades,“ ütles ta.
Foto: IKEA
Süsteemi loomisel aitab ka hoiulahenduste disain, näiteks reguleeritavad riiulid, erineva suurusega sektsioonid ja moodullahendused võimaldavad olemasolevat ruumi paremini ära kasutada või ajas vastavalt vajadusele ümber kujundada.
Foto: IKEA
Kui põrandapinda napib, aitavad seinale kinnitatavad korrastajad, konksud ja mahutid ära kasutada muidu tühja seina- või uksepinna. Näiteks konksude ja taskutega uksenagi, mille saab ukse taha kinnitada ilma puurimata, hoiab igapäevased asjad käeulatuses.
Mikvere sõnul ei peaks eesmärk olema kodu, kus miski pole kunagi paigast ära. „Kodu on mõeldud selles elamiseks, seega on igapäevane segadus selle loomulik osa. Oluline on hoopis see, kui lihtne on kord taastada. Kui asjade ära panemine on kiire ja mugav, saab kodu korrashoid igapäevaelu loomulikuks osaks, mitte eraldi ülesandeks.“
