Eesti Inimõiguste Keskus esitas 2027. aasta Riigikogu valimiste eel kaheksa ettepanekut, mis keskenduvad vaenukõne ja vaenukuritegude karmistamisele, võrdse kohtlemise laiendamisele kõigis eluvaldkondades, vabaühenduste süsteemsemale kaasamisele otsustusprotsessides ning valimisõiguse tagamisele ka eestkoste all olevatele inimestele ja vangidele, kellele see ei ole määratud lisakaristusena. Keskus soovib täiendusi seadustesse, mis tooksid kaitse alla rohkem ühiskonnagruppe ning parandaksid andmete kogumist vaenukuritegude kohta. Samuti rõhutatakse vajadust kaasata vabaühendusi otsuste tegemise algfaasist kuni rakendamise jälgimiseni. Kõik ettepanekud on suunatud inimõiguste kaitse tugevdamisele ja võrdse kohtlemise tagamisele Eestis.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Inimõigused puudutavad väga praktilisi küsimusi: kas inimest koheldakse võrdselt, kas tal on võimalus ühiskonnaelus kaasa rääkida ning kas tema õigused on kaitstud sõltumata vanusest, puudest, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest või muudest isiklikest tunnustest. Eesti Inimõiguste Keskus pani 2027. aasta Riigikogu valimiste eel kokku kaheksa ettepanekut, millega kutsutakse erakondi üles pöörama oma programmides rohkem tähelepanu inimeste võrdsele kohtlemisele ja põhiõiguste kaitsele.
Ettepanekud puudutavad nelja suuremat valdkonda: vaenukõnet ja vaenukuritegusid, diskrimineerimise ennetamist ja võrdset kohtlemist, vabaühenduste kaasamist otsustusprotsessidesse ning valimisõigust.
Vaenukõne puhul peab seadus pakkuma tegelikku kaitset
Eesti Inimõiguste Keskuse hinnangul vajab täiendamist vaenukõne ja vaenukuritegude käsitlemine. Keskus soovitab muuta vaenu õhutamise regulatsiooni selliseks, et seda oleks võimalik ka praktikas rakendada, ning käsitleda vaenumotiivi kuriteo puhul raskendava asjaoluna.
Keskus juhib tähelepanu sellele, et praegust vaenu õhutamist käsitlevat karistusseadustiku sätet kasutatakse väga harva. 2024. aastal registreeriti selle alusel vaid üks väärtegu ja üks kuritegu.
Foto: AI
Samuti soovitatakse laiendada nende tunnuste loetelu, mille tõttu inimese vastu suunatud vaen vajab eraldi kaitset. Nende hulka võiksid kuuluda muuhulgas puue, kodakondsus, sooidentiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused.
Oluliseks peab keskus ka senisest süsteemsemat vaenukuritegude kohta andmete kogumist. Selleks tuleks luua mehhanism, mis võimaldab võimaliku vaenumotiivi juhtumite puhul tuvastada ja registreerida. Usaldusväärsed andmed aitaksid paremini mõista probleemi tegelikku ulatust ning kavandada ennetavaid tegevusi.
Võrdne kohtlemine peaks kehtima kõigis eluvaldkondades
Teise olulise teemana tõstab Eesti Inimõiguste Keskus esile praeguse võrdse kohtlemise seaduse erineva kaitsetaseme.
Praegu on usutunnistuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine keelatud töösuhetes, kuid samasugune kaitse ei laiene kõigile eluvaldkondadele. Näiteks ei ole kaitse samaväärne hariduse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme puhul.
Foto: AI
Keskuse hinnangul peaks inimese õigus võrdsele kohtlemisele olema ühetaoline sõltumata sellest, kas küsimus puudutab töökohta, arstiabi, haridust või mõne teenuse kasutamist.
Lisaks soovitatakse täiendada võrdse kohtlemise seaduses kaitstud tunnuste loetelu ning lisada sinna terviseseisund, sooidentiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused.
Selliste muudatuste eesmärk oleks vähendada olukordi, kus osa inimesi saab seadusest tugevama ja osa nõrgema kaitse.
Vabaühendused võiksid olla kaasatud juba otsuste kujunemise alguses
Inimõiguste kaitse ei sõltu üksnes seaduste sisust, vaid ka sellest, kuidas otsuseid tehakse. Eesti Inimõiguste Keskus soovitab seetõttu luua süsteemsema mehhanismi, mis aitaks kaasata oma valdkonda tundvaid vabaühendusi seadusloomesse ja poliitikakujundamisse.
Kuigi võimalused avalikuks aruteluks on Eestis olemas, leiab keskus, et praktikas kaasatakse vabaühendusi ebaühtlaselt. Mõnel juhul jõuavad organisatsioonid aruteluni alles siis, kui suuremad otsused on juba tehtud, või ei ole neile selge, kuidas nende ettepanekuid otsuste tegemisel arvestati.
Foto: AI
Keskuse ettepaneku järgi võiks kaasamine alata juba probleemi sõnastamise juures ning jätkuda kogu protsessi vältel kuni seaduse või poliitika mõju hindamise ja rakendamise jälgimiseni.
Selline lähenemine aitaks otsuste tegemisse tuua nende inimeste ja organisatsioonide kogemuse, kes puutuvad konkreetsete küsimustega oma igapäevatöös kõige vahetumalt kokku.
Valimisõigus puudutab inimese võimalust olla ühiskonna osa
Valimisõiguse puhul teeb Eesti Inimõiguste Keskus kaks ettepanekut. Esiteks soovitatakse tagada valimisõigus ka inimestele, kelle huvide kaitseks on seatud eestkoste. Keskus juhib tähelepanu sellele, et eestkoste seadmiste arv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud ning ühes sellega on suurenenud nende inimeste arv, kellel ei ole võimalik valimistel osaleda. Ettepanek keskendub põhimõttele, et piiratud teovõime või eestkoste olemasolu ei peaks iseenesest tähendama inimese kõrvalejäämist ühiskonna ühest olulisemast otsustusprotsessist.
Foto: AI
Teiseks soovitab keskus loobuda kõigile vangidele automaatselt kehtivast valimiskeelust. Selle asemel võiks valimisõiguse piiramine olla eraldi määratav lisakaristus. Eesti Inimõiguste Keskuse sõnul on vangide üldise valimisõiguse piirangu muutmise vajadusele tähelepanu juhtinud nii Riigikohus kui ka Euroopa Inimõiguste Kohus.
Inimõigused algavad igapäevasest väärikusest
Eesti Inimõiguste Keskuse kaheksa ettepaneku ühine nimetaja on soov luua ühiskond, kus inimese õiguste kaitse ei sõltu sellest, millisesse gruppi ta kuulub või millises eluvaldkonnas ebavõrdse kohtlemisega kokku puutub.
Foto: AI
Inimõiguste teema võib seaduste ja paragrahvide tasandil tunduda keeruline, kuid selle keskmes on lihtne põhimõte: iga inimene väärib võimalust elada väärikalt, olla koheldud võrdselt ning ühiskonnaelus kaasa rääkida. Just nende põhimõtete tugevamat kaitsmist soovitab Eesti Inimõiguste Keskus erakondadel 2027. aasta Riigikogu valimiste programme koostades arvesse võtta.
Soovitused erakondade valimisprogrammidesse
Riigikogu valimised 2027
Eesti Inimõiguste Keskuse ettepanekud erakondadele inimõiguste kaitse paremaks tagamiseks Eestis.
Vaenukõne ja vaenukuriteod
1. Muuta vaenukõne Eestis päriselt karistatavaks ja tuua KarS-i raskendava asjaoluna sisse vaenumotiiv.
Karistusseadustiku § 151 praegune sõnastus ei vasta Eesti Põhiseadusele ja rahvusvahelistele standarditele ning seda kohaldatakse äärmiselt harva. Näiteks 2024. aastal registreeriti selle alusel vaid üks väärtegu ja üks kuritegu. Soovitame viia lõpule juunis 2023 algatatud seaduseelnõu menetlus või koostada sarnane eelnõu, millega kriminaliseeritakse vaenu õhutamine nõuetekohaselt ja sätestatakse vaenumotiiv kuriteo raskendava asjaoluna.
2. Laiendada kaitstud tunnuste loetelu
Vaenukõne regulatsiooni kaitstud tunnustele soovitame lisada uued tunnused nagu puue, kodakondsus, sooidentiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused. See tagab kaitse just neile gruppidele, kes Eestis kõige sagedamini vaenukõne ja rünnakute sihtmärgiks satuvad.
3. Tagada vaenukuritegude süstemaatiline andmekogumine
Vajalik on luua selge mehhanism vaenumotiivi tuvastamiseks ja registreerimiseks. Ilma usaldusväärsete andmeteta ei ole võimalik hinnata probleemi ulatust ega kavandada tõhusaid ennetusmeetmeid. Seda saab teha ka olukorras, kui meil pole otseselt vaenukuriteo koosseisu.
Diskrimineerimine ja võrdne kohtlemine
4. Tagada ühetaoline kaitse diskrimineerimise eest kõigis eluvaldkondades
Praegune võrdse kohtlemise seadus pakub ebavõrdset kaitset: usutunnistuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes töösuhetes, mitte aga hariduses, tervishoius, sotsiaalhoolekandes ega avalike kaupade ja teenuste (sh eluase) kättesaadavuses. Tulevikku silmas pidades on valik, kas koostada hetkel eelnõu staadiumis oleva soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõuga sarnane uus eelnõu uuel valitsemisperioodil või muuta võrdse kohtlemise seadust nii, et diskrimineerimine oleks keelatud ühetaoliselt kõigis valdkondades kõigile seaduses nimetatud gruppidele.
5. Täiendada kaitstud tunnuste loetelu
Võrdse kohtlemise seadusesse soovitame lisada uued kaitstud tunnused, sealhulgas terviseseisund, sooidentiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused. See viib Eesti õigusraamistiku kooskõlla rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega ning kõrvaldab praegused lüngad.
Kaasamine
6. Luua süsteemne mehhanism temaatilise puutumusega vabaühenduste kaasamiseks
Kuigi avaliku arutelu raamistikud on Eestis formaalselt olemas, jääb nende kohaldamine ebaühtlaseks: vabaühendusi ei kutsuta seadusloomes osalema üldse või kutsutakse alles siis, kui peamised otsused on juba tehtud, või ilma selgituseta, kuidas nende panust arvesse võetakse. On vajalik luua päriselt toimiv süsteem, milles asjaomase pädevusvaldkonnaga vabaühendused on sisuliselt ja varakult kaasatud kogu seadusloome- ja poliitikakujundamise tsükli vältel, alates probleemi püstitamisest kuni mõju hindamise ja rakendamise järelevalveni.
Valimised
7. Tagada õigus valida inimestele, kelle huvide kaitseks on seatud eestkoste
Eestkoste seadmiste arv on kümne aasta jooksul kahekordistunud ja märkimisväärselt on kasvanud nende eestkostetavate arv, kellel valimisõigust ei ole. Seega tuleks lähtuda Puuetega Inimeste Õiguste Komitee soovitusest tagada õigus valida kõigile inimestele – ka piiratud teovõimega inimestele ja neile, kelle huvide kaitseks on seatud eestkoste.
8. Valimiskeeld peaks olema vaid vangidel, kellele see on määratud lisakaristusena
Juba aastakümneid seisnud teema on endiselt tähelepanuta jäetud ja pole astutud samme vangide valimisõiguse lauskeelu kaotamiseks, seda olenemata nii Riigikohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu selgetest juhistest.
