Euroopat on sel suvel tabanud mitu kuumalainet ning ka praegu kerkivad temperatuurid mitmes populaarses puhkusepiirkonnas taas 40 kraadi lähedale. Eestlastele harjumatult kõrgetes temperatuurides suurenevad mitmed terviseriskid, nagu kuumarabandus ja vedelikupuudus. Samsungi tootekoolitaja Alari Pennar annab nõu, kuidas jälgida enesetunnet ning õigel ajal vedelikku tarbida, et kuumas kliimas terviseriske vältida.
Kuuma kliimasse reisides tasub veejoomisele tähelepanu pöörata sama hoolikalt kui päikesekreemi kasutamisele, ent palavate ilmadega kipuvad inimesed alahindama regulaarse veejoomise tähtsust. Organismi vedelikuvajadus sõltub vanusest, kehakaalust, ilmast, füüsilisest aktiivsusest ja isegi söödavast toidust.
Organismi vedelikuvajadus sõltub vanusest, kehakaalust, ilmast, füüsilisest aktiivsusest ja isegi söödavast toidust.
Euroopa Toiduohutusameti soovituste järgi on täiskasvanud naise päevane vedelikuvajadus keskmiselt umbes 2 liitrit ning täiskasvanud mehel 2,5 liitrit. Tavaliselt tuleb ligikaudu viiendik vedelikust toiduga, mis tähendab, et joogina võiks naine tarbida umbes 1,6 liitrit ja mees umbes 2 liitrit vett või muid vedelikke päevas. Kui sihtkohas on enam kui 25 kraadi sooja ning inimene teeb füüsilist tööd, sporti või viibib pikalt päikese käes, võib vedelikuvajadus märkimisväärselt suureneda.
“Janutunde tekkimine ei ole esimene hoiatus, vaid märk juba tekkinud vedelikupuudusest. Endale meeldivate tegevuste käigus ununeb regulaarne joomine lihtsalt, mistõttu on mõistlik leida endale mõni nutirakendus, mis tuletab vedeliku tarbimist meelde,” ütles Pennar. “Näiteks on Samsungi telefonides Health äpp, milles on võimalik seada endale päevane veetarbimise eesmärk ning saada päeva jooksul meeldetuletusi, et on aeg juua.”
Väikesed kogused iga natukese aja tagant
Lisaks janule on esimesed dehüdratsiooni tunnused kuiv suu, peavalu, väsimus, keskendumisvõime langus ning pearinglus. Kui organism kaotab rohkem vedelikku, võivad lisanduda südame löögisageduse kiirenemine, lihaskrambid ning kuumakurnatuse sümptomid. Tervisemurede vältimiseks tuleks kuumas kliimas vedelikke tarvitada regulaarselt väiksemate koguste kaupa kogu päeva jooksul.
“Regulaarsel tarbimisel piisab korraga paarisajast milliliitrist ehk umbes klaasitäiest. Kui korraga liiga palju vett juua, siis võib maos tekkida ebameeldiv loksumistunne, mis segab aktiivset tegevust,” selgitas Pennar.
Regulaarsel tarbimisel piisab korraga paarisajast milliliitrist ehk umbes klaasitäiest.
Parimaks universaalseks janukustutajaks on kahtlemata vesi, kuid suurenenud higistamise korral aitab kaotsi läinud mineraalaineid, nagu naatrium ja magneesium, taastada mineraalvesi. Naatriumi, kaaliumi, valkude ja süsivesikute tõttu on üllatavalt heaks janukustutajaks ka piim ning vedelikukaotust aitavad kompenseerida ka vesised puu- ja köögiviljad, nagu kurk, arbuus ja melon. Abi on ka taimeteest.
Treening tõstab vedelikukadu hüppeliselt
Trenni tegevad inimesed peavad arvestama, et sõltuvalt treeningu intentsiivsusest ja ilmast võib inimene kaotada kuni kaks liitrit vedelikku tunnis, mistõttu tuleb trenni ajal ja selle järgselt kindlasti rohkem juua kui niisama rahulikult toimetades.
“Treeningu ajal soovitan kasutada treeningkella, et aru saada, milline on olnud treeningu efektiivsus ja potentsiaalne vedelikukaotus. Samsungi Galaxy Watch9 ja Ultra2 kellades olev algoritm võtab arvesse nii kasutaja profiili, treeningu intensiivsust, kestust, südame löögisagedust ja muid parameetreid, et arvutada välja, kui palju tuleks juua, et keha ei jääks vedelikupuudusesse,” märkis Pennar.
Pärast iga treeningut on soovituslik kaotatud vedelik täielikult taastada ning kui trenn on olnud pikk ja kurnav, tasub joogile lisada elektrolüüte, et taastumine oleks kiirem ja efektiivsem. Kindlasti tuleks aga vältida väga suhkrurikkaid karastusjooke ning alkoholiga jooke, mis võivad kuumal päeval vedelikupuudust hoopis süvendada.
“Kõige olulisem on siiski kuulata oma organismi, kasutada igapäevaselt kaasas olevat tehnoloogiat vedelikupuuduse ennetamiseks ning kohandada veejoomist vastavalt ilmale, liikumisele ja enesetundele,” ütles Pennar.



