Augusti esimestel päevadel jõuavad paljude korteriühistuteni esimesed jäätmearved pärast põletamis- ja ladestamistasu tõusu. Üks lihtsamaid viise kulusid kontrolli all hoida on vähendada segaolmejäätmete kogust. Selleks tasub korteriühistutel tellida maja juurde klaaspakendikonteiner, sest klaaspakendid võtavad palju ruumi, on rasked ning moodustavad endiselt märkimisväärse osa segaolmekonteinerite sisust.
“Korteriühistu elanikud võivad soovida liigiti koguda, kuid kui maja juurde ei ole klaaspakendikonteinerit paigaldatud, on seda keeruline teha. Kui klaaspakendikonteinerit ei ole, jõuavad pudelid ja purgid liiga sageli segaolmesse, kuigi sinna neid panna ei tohiks. Klaas on väga hästi ümbertöödeldav materjal ning liigiti kogutuna on pudeleid ja purke võimalik ringlusse suunata lõpmatu arv kordi,” ütles Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
Klaaspakendite eraldi kogumine annab võimaluse kasutada väiksemat segaolmekonteinerit või vähendada tühjendussagedust. “Klaaspakendikonteineri tellimine on üks lihtsamaid samme, millega muuta oma käitumine keskkonnasõbralikumaks, aga ka selleks, et hoida kortermaja jäätmekulud kontrolli all. Klaas on raske materjal ning selle sattumine segaolmesse suurendab kõige kallima jäätmeliigi mahtu,” lisas Harkmann.
Klaaspakendikonteineri tellimine on üks lihtsamaid samme, millega muuta oma käitumine keskkonnasõbralikumaks, aga ka selleks, et hoida kortermaja jäätmekulud kontrolli all.
Ka eramajade omanikel tasub uurida, millised klaaspakendite kogumise võimalused nende piirkonnas olemas on.
Lisaks kortermajade juures paiknevatele klaaspakendikonteineritele on ka paljudes hajaasustusega piirkondades võimalik klaaspakendeid liigiti koguda. Selleks kasutatakse näiteks kahekambrilisi jäätmeautosid, mis võimaldavad klaaspakendeid ära viia koos segaolmejäätmetega. Kui te pole kindel, millised klaaspakendite kogumise võimalused teie piirkonnas olemas on, tasub pöörduda oma jäätmevedaja poole. Enamasti on sobiv lahendus olemas nii kortermajadele kui ka eramajadele.


