Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika järgi jätkus rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsuse kasv nii kuue kuu vanuste kui üheaastaste laste seas.

2025. aastal oli perearsti ja -õe jälgimisel 9188 üheaastast last, kellest 81% sai rinnapiima kolme kuu vanuselt, 70% kuue kuu vanuselt ja 34% üheaastaselt. Võrreldes aasta varasemaga suurenes rinnapiimatoidul olnud laste osatähtsus kuue kuu vanustel kahe ja üheaastastel ühe protsendipunkti võrra.

Rinnapiimaga toitmine on oluline nii lapsele kui ka emale. Rinnapiim sisaldab lapse kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke toitaineid, tugevdab immuunsüsteemi, vähendab mitmete haiguste riski ning toetab lapse normaalset arengut. Samuti aitab rinnaga toitmine emal sünnitusest taastuda ning tugevdab ema ja lapse vahelist sidet.

Rinnapiim sisaldab lapse kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke toitaineid, tugevdab immuunsüsteemi, vähendab mitmete haiguste riski ning toetab lapse normaalset arengut.

TAI andmetel oli 2025. aastal täielikul rinnapiimatoidul 79% imikutest esimesel elunädalal, 73% ühe kuu vanuselt, 61% kolme kuu vanuselt ja 21% kuue kuu vanuselt. Võrreldes 2024. aastaga suurenes ainult rinnapiimatoidul olnud imikute osakaal kolme ja kuue kuu vanuses ühe protsendipunkti võrra (vt joonis).

Foto: Pixabay

„Andmed näitavad, et rinnaga toitmine on Eestis jätkuvalt levinud ning selle toetamisele pööratakse üha enam tähelepanu. 2019. aasta ehk COVID-19 pandeemia eelse taseme saavutamiseks on veidi veel arenguruumi,“ selgitas TAI vanemanalüütik Eva Anderson. „Samas on kuue kuu vanuste ja üheaastaste laste rinnapiimaga toitmine jätkuvalt tõusutrendis, mis näitab, et üha rohkem emasid jätkab rinnaga toitmist ka pärast lisatoidu kasutuselevõttu,“ lisas Anderson.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab toita imikut esimese kuue elukuu jooksul ainult rinnapiimaga ning jätkata rinnaga toitmist koos lisatoiduga kuni lapse kahe aasta vanuseni või kauem.

Maakondade lõikes esinevad selged erinevused nii rinnapiimaga toitmise alustamises kui ka selle jätkumises. Eesti kõrgemad näitajad ilmnevad eelkõige Saare-, Lääne-Viru- ja Võrumaal, kus täielikul rinnapiimatoidul olnud imikute osatähtsus esimestel elukuudel ületab riigi keskmist taset. Harjumaa, Tallinn ning Tartumaa koos Tartu linnaga eristuvad eelkõige rinnapiimaga toitmise pikema kestuse poolest, olles kuuekuuselt ja üheaastaselt rinnapiima saavate laste osakaalu järgi Eesti paremate näitajatega piirkondade hulgas.

Eesti keskmisest madalamad näitajad esinevad sagedamini Valga-, Jõgeva-, Põlva- ja Ida-Virumaal.
Tulemused viitavad piirkondlikele erinevustele rinnapiimaga toitmise praktikates Eestis. Seetõttu on oluline rinnapiimaga toitmist toetavate meetmete ja sekkumiste kavandamisel arvestada maakondlike eripärade ning kohalike vajadustega. See aitab vähendada piirkondlikke erinevusi ja suurendada toetavate tegevuste tõhusust.

Rinnapiimaga toitmise andmed annavad ülevaate sellest, kui suur osa üheaastastest lastest on saanud rinnapiima esimesel elunädalal, esimesel elukuul, kolmandal elukuul, kuue kuu vanuselt ja üheaastaselt. Eesti statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi tabelites SR90 ja SR91.

Rahvusvahelised andmed on kättesaadavad WHO andmebaasis: European Health for All database (HFA): Indicators Explorer – European Health Information Gateway.