Artikkel käsitleb noorte ettevõtlikkuse ja julguse kujunemist eksimuste kaudu õppimisel. Tähtis on, et täiskasvanud looksid noortele turvalise keskkonna, kus eksimine ei tähenda läbikukkumist, vaid on loomulik osa arengust. Õpilasfirma programm on üks võimalus, kus noored saavad katsetada ja vigadest õppida ilma suurte kaotusteta. Samuti rõhutatakse, et tuleks väärtustada pingutust ja algatusvõimet, mitte ainult lõpptulemust, ning jagada ausaid lugusid ebaõnnestumistest, et aidata noortel mõista edu ja läbikukkumise seost. Julgust kujuneb läbi iseseisvate otsuste ja kogemuste analüüsi, mis toetab noorte valmisolekut vastutada ja uusi ideid ellu viia.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei piisa noortele ainult teadmistest. Sama oluline on julgus proovida, eksida ja uuesti alustada. Paraku pidurdab paljusid noori hirm ebaõnnestumise ees ja kartus, et eksimine tähendab läbikukkumist, mitte vigadest õppimist.
Junior Achievement Eesti tegevjuhi Kersti Loori sõnul on noorte ettevõtlikkuse puhul määrava tähtsusega see, millise suhtumise loovad neid ümbritsevad täiskasvanud. Kui eksimist nähakse loomuliku õppeprotsessi osana, mitte läbikukkumisena, suureneb tema sõnul ka noorte valmisolek katsetada, võtta vastutust ja oma ideid ellu viia.
Foto: Magnific
Loo turvaline ruum eksimiseks
Noored vajavad keskkonda, kus eksimine ei too kaasa häbimärgistamist ega liigset kriitikat. Kui iga viga tõlgendatakse hinnanguna inimesele, hakkab noor vältima riskide võtmist ning eelistab turvalist, kuid arengut piiravat teed.
Noored vajavad keskkonda, kus eksimine ei too kaasa häbimärgistamist ega liigset kriitikat.
Loori sõnul algab muutus sellest, kuidas täiskasvanud reageerivad noore esimestele vigadele.
„Kui viga vaadatakse kui loomulikku osa õppeprotsessist, kaob noorel vajadus end kaitsta ja asemele tekib julgus proovida,“ selgitas ta.
Foto: Magnific
Üheks heaks võimaluseks end turvaliselt proovile panna, peab Loor õpilasfirma programmi. “Oluline on, et juhendaja ei takistaks noortel katsetada ja teha ka vigu, sest just nendest ise tehtud möödalaskmistest õpivad noored kõige rohkem. Samas ei vii õpilasfirmas tehtud eksimused tavaliselt suurte kaotusteni ja noored on motiveeritud neid vigu parandama ja nendest õppima. Just sellistest kogemusest ja õppeprotsessist sünnib enesekindlus,” selgitas ta.
Tunnusta pingutust, mitte ainult tulemust
Liigne keskendumine lõpptulemusele võib muuta noored ettevaatlikuks ja vähendada valmisolekut uusi asju proovida. Kui väärtustatakse ainult ideaalset tulemust või võitu, võib noorel tekkida tunne, et eksimiseks ei ole ruumi.
Liigne keskendumine lõpptulemusele võib muuta noored ettevaatlikuks ja vähendada valmisolekut uusi asju proovida.
„Kui me kiidame ainult täiuslikku tulemust, õpetame noortele tahtmatult, et proovimine ise ei ole väärtuslik ja see pärsib julgust juba enne, kui see tekkida jõuab. Sageli ei jõutagi sellisel juhul planeerimisest tegudeni,“ ütles Loor. Tema sõnul tuleks märgata rohkem algatust, pingutust ja katsetamist, sest just need loovad aluse arengule ja enesekindlusele.
Foto: Magnific
Jaga päriselulisi lugusid ebaõnnestumisest
Sotsiaalmeedia laialdane levik ja erinevad edulood võivad noortele jätta mulje, et edukad inimesed on sihini jõudnud eksimatult ja probleemideta. Tegelikkuses kuuluvad ebaõnnestumised pea iga eduloo juurde.
Kui noor kuuleb ainult edulugusid, ei õpi ta edu saavutama, vaid kartma valesid otsuseid teha.
„Kui noor kuuleb ainult edulugusid, ei õpi ta edu saavutama, vaid kartma valesid otsuseid teha,“ märkis Loor. Tema hinnangul aitavad ausad lood eksimustest ja keerulistest olukordadest mõista, et ebaõnnestumine ei välista edu, vaid need kaks käivad sageli käsikäes. “Kõikidele suurtele saavutustele eelneb pingutus ja sageli mitmeid ebaõnnestunud katseid ja võibolla ka läbikukkumisi.”
Toeta vastutust ja otsustusvabadust
Julgus kujuneb ka läbi iseseisvate otsuste. Kui noorel on võimalus ise valida, eksida ja uuesti proovida, tekib arusaam, et tema tegudel ja otsustel on päriselt tähendus ja tagajärjed.
Foto: Magnific
„Kui me võtame noorelt ära võimaluse ise otsustada, võtame temalt ühtlasi ära ka võimaluse õppida oma valikutest,“ rõhutas Loor. Täiskasvanu roll ei ole tema sõnul iga sammu juhtimine, vaid keskkonna loomine, kus eksimine on turvaline, kuid õppimine vältimatu.
Täiskasvanu roll ei ole tema sõnul iga sammu juhtimine, vaid keskkonna loomine, kus eksimine on turvaline, kuid õppimine vältimatu.
Oluline on aidata noorel ka oma kogemusi mõtestada. Ilma analüüsioskuseta jääb ebaõnnestumine sageli lihtsalt emotsiooniks, mitte arenguks.
„Kõige tähtsam ei ole see, kas läks hästi või halvasti, vaid see, kas noor oskab pärast küsida, mis täpselt juhtus ja mida ta järgmine kord teisiti teeks,“ sõnas Loor. Ka nendel juhtudel, kui endast on antud parim, ei pruugi alati tulla võit, sest ka teised on pingutanud ja panustanud. Selline mõtteviis aitab muuta eksimuse praktiliseks õppematerjaliks, mitte takistuseks.
Loor rõhutas, et julgus katsetada ei teki üleöö, vaid kujuneb järjepideva toetuse ja keskkonna toel. Kui noor kasvab üles teadmisega, et eksimine ei välista edasi liikumist, tekib tal suurem valmisolek proovida, vastutada ja algatada.
Julgus ei tähenda Loori sõnul vigadeta tegutsemist, vaid teadmist, et ka eksides ei kukuta süsteemist välja, vaid liigutakse edasi.
