Tallinna Kunstigümnaasiumi kooliõde Galina Duminica on töötanud samas koolis üle 40 aasta, pakkudes tervishoiuteenust nii õpilastele kui ka koolipersonalile. Tema töö hõlmab tervisekontrolle, usalduse loomist lastega ning kogukonna toetust, sealhulgas mitteametlikku abi Kopli piirkonnas. Galina on pidevalt täiendanud oma oskusi, näiteks õppides inglise keelt, et paremini suhelda mitmekesise kooliperega. Tema töö rõhutab nii meditsiinilisi teadmisi kui ka suhtlemisoskust ning tähelepanu laste vaimsele ja füüsilisele tervisele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Mitmed karjäärinõustajad soovitavad töökohta iga teatud perioodi tagant vahetada. Tallinna Kunstigümnaasiumi kooliõde Galina Duminica on aga ehe näide sellest, kuidas missioon teisi aidata on hoidnud inimest ühes kohas, ilma et oleks mõttessegi tulnud, et 40 ja enama aasta jooksul võiks midagi muud teha või kuskil mujal töötada.
Sündinud meedikute perre, otsustas ka Galina astuda meditsiinikooli. Galina on pea terve elu tegutsenud Koplis, kus krapsakas kooliõde abistab igapäevaselt pea tuhandepealist kooliperet tervise vallas oma parima nõu ja jõuga. Oma tahte inimesi aidata on Galina andnud edasi ka oma tütrele, kes töötab täna kirurgiaosakonnas.
Foto: Magnific
„Kooliõe kuvand on üldjoontes ju see, et ainult lastega on vaja tegeleda: tee süsti ja kraadi. Kooliõe töö tähendab aga pakkuda õpilastele palju enamat ning samuti tahet olla olemas ka õpetajate, koristajate ja kokkade – kogu koolipersonali jaoks. Kõik tulevad oma murega otse minu juurde,“ kuulutab kooliõde uhkusega.
Galina Duminica kabinet, mida ta jagab noore kooliõega, kellele ta peagi oma ameti üle annab, on täis erinevaid tänukirju ja kaarte, mida on seltsid, paljud koolilapsed ja isegi linn Galinale saatnud või valmistanud.
Seda kõike iseloomustab Galina pidev soov panustada kogukonda. „Kopli – see on minu kant,“ ütleb Galina, kes veel nii mõnegi aasta eest täitis mitteametlikku nö kogukonnaõe rolli, aidates oma vabast ajast inimesi, kes vajasid kergemat meditsiinilist abi.
Kooliõe amet nõuab pidevat arengut
SA Tallinna Koolitervishoiu ligi 130-liikmelisse meeskonda kuuluv Galina on aidanud kujundada koolitervishoidu ajast, mil koolides töötasid pediaatrid. Lastearstide Eve Toomiku ja Maret Krause kõrval sai alustav kooliõde end põhjalikult täiendada. Lisaks tänukaartidele ja -kirjadele on Galina kabinetis reliikviana arvelaud, mida ta kunagi kasutas. Nüüd on ta ütlemata tänulik, et infotehnoloogiline võimekus võimaldab kunagi lõputuna tunduvat käsitööd automatiseerida ja seeläbi väärtuslikku aega võita, et pühendada aega inimestele ja nende abistamisele.
Foto: Magnific
Nagu tehnoloogiline areng, nõuab ka lastega suhtlemisoskus pidevat edasiminekut, mistõttu otsustas elukogenud kooliõde aasta eest inglise keelt õppima asuda, et oleks võimalik noortega paremini ja avatumalt suhelda. „Koolis on 27 eri rahvusest inimest, mistõttu tundsin, et tahan osata kõigiga suhelda,“ põhjendab staažikas kooliõde oma otsust.
Usaldus sünnib kuulamisest
Staažika kooliõe sõnul eeldab kooliõe töö oskust ja tahet lapsega rääkida, sest mõnikord võib juba lihtsalt vestlusest olla ütlemata palju abi. „Kooliõe ja lapse suhe eeldab usaldust. Laps vajab seda. Meditsiiniliselt on väga keeruline inimest aidata, kui usaldus puudub,“ tõdeb Galina.
Kooliõe ja lapse suhe eeldab usaldust. Laps vajab seda.
Eriti oluliseks peab Galina kooliõe töös tervisekontrolle, mida viiakse läbi I, III, VII ja X klassis. „Usaldus ei teki üleöö,“ räägib Galina Duminica. „Kooliõe ülesanne on tihtilugu võtta õe, ema, vanaema või sõbra roll – see on minu kreedo. See näitab ja määrab kõike, sest esimestel kohtumistel tekib usaldus, misläbi õpib laps oma tervisemuredest rääkima,“ lisab ta.
Foto: Magnific
„Oskus oma tervisemuredest rääkida on miski, mis on väga oluline edasises elus. Kooliõe ülesanne on sõbralikult aidata tal üles leida julgus ja tahe kõik ausalt rääkida, sest vaid nii saab inimene parimat võimalikku abi,“ väidab kooliõde.
Ekraanid on asendanud õuemängud
Ühiskondlikult räägitakse aina rohkem noorte süvenevast nutisõltuvusest ja rasvumisest, mis mõjutab lisaks füüsilisele tervisele ka laste vaimset heaolu ja sotsiaalseid oskusi.
Galina leiab, et laste füüsilise ja vaimse tervise halvenemise juures on oluline asjaolu just see, et lapsed veedavad palju vähem vaba aega õues. „Sport on küll paljude koolinoorte hulgas au sees, kuid on ka passiivsemaid lapsi. Samas ei saa väita, et vanasti oli rohkem trennis käivaid noori. Suurim erisus ongi see, et vabal ajal liigutakse ja mängitakse vähem õues.“
Nimi Galina on Tallinna Kunstigümnaasiumi koridorides kooliõe sünonüüm. „Kui mõni laps kurdab, et kuskilt valutab, siis ütleb õpetaja, et mine Galina juurde, mitte kooliõe juurde,“ naljatleb kogukonna süda.
