Programmeerimiskool //kood korraldas Jõhvis karjäärimessi, kus ligi 200 õppijat said proovile panna oma tehnilisi oskusi ja esitlemise võimeid ettevõtete igapäevatöö põhiste programmeerimisülesannete kaudu. Sündmusel osalesid mitmed Eesti juhtivad tehnoloogiaettevõtted, kes hindasid kandidaate nii tehniliste teadmiste kui ka laiemate äriloogika ja iseseisva õppimisvõime alusel. Osalejate seas paistis silma huvi lahenduste toimimise vastu ning küps suhtumine tehisintellekti kasutamisse tööriistana. Messi eesmärk oli pakkuda õppijatele reaalseid kogemusi ja anda tööandjatele parem ülevaade tulevaste töötajate võimekusest.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Programmeerimiskool //kood tõi Jõhvis kokku ligi 200 tulevast arendajat ning rea Eesti juhtivaid tehnoloogiaettevõtteid. Värskes vormis karjäärimessil pandi programmeerimisõpilased proovile tehniliste ülesannetega, mille kaudu said õppijad oma oskusi proovile panna ning tööandjad vahetu pildi tehnoloogiatalendi tänasest võimekusest.
„Klassikalised karjäärimessid ei peegelda enam hästi tegelikku tööelu ega anna tööandjatele piisavat pilti tulevaste kandidaatide võimekusest. Oleme selle lähenemise ümber mõtestanud nii, et see looks väärtust mõlemale poolele – annaks osalejatele reaalse kogemuse ning ettevõtetele selgema arusaama tulevasest tööjõust,“ ütleb //koodi õppekeskuste juht Kätlin Merisalu. Sündmuse keskmes olid ettevõtete igapäevatööst lähtuvad programmeerimisväljakutsed, kus osalejad panid proovile nii oma tehnilised oskused kui ka võime oma lahendusi veenvalt põhjendada ja esitleda.
Sündmuse keskmes olid ettevõtete igapäevatööst lähtuvad programmeerimisväljakutsed, kus osalejad panid proovile nii oma tehnilised oskused kui ka võime oma lahendusi veenvalt põhjendada ja esitleda.
//koodi ja Bolti kaasasutaja Martin Villig rõhutas avakõnes, et tänapäeval ei piisa arendajaks saamisel ainult programmeerimisoskusest. „Koodi kirjutamine on alus, aga sama oluline on oskus selgitada, mida ja miks sa teed. Parimad arendajad ei täida lihtsalt etteantud ülesandeid, vaid küsivad, mis väärtust nad loovad ja kas probleemi saab lahendada ka teistmoodi.“ Ta lisas, et tänapäeva tehnoloogiaettevõtted hindavad kandidaate, kes suudavad mõelda laiemalt kui ainult koodirea tasandil: „Oluline on mõista tervikpilti alates ettevõtte eesmärgist kuni oma rollini selles.”
Karjäärimess tõi kokku //koodi õppijad ja vilistlased Jõhvi, Võru ja Paide õppekeskustest. Sündmusel osalesid ettevõtted nagu Helmes, Pactum, Bolt, SEB, Swedbank, Ericsson, Delfi Meedia, Genius Sports, SMIT, REMITK; VKG, Finest ja IDA Hub. Fookuses olid ettevõtete poolt ette antud elulised väljakutsed, mille lahendusi tiimid koha peal esitlesid. Nende hulgas olid näiteks:
- vanemahüvitise kalkulaatori loomine (Helmes);
- AI-põhise läbirääkimisagendi arendamine (Pactum);
- laenukalkulaatoriga rakenduse viisard (Swedbank);
- kriisiportaali loomine infrastruktuurikatkestuste puhuks (Delfi Meedia);
- lemmikloomaregistri prototüüp (REMITK);
- spordiandmete analüüsi ja visualiseerimise platvorm (Genius Sports).
Merisalu sõnul aitab selline formaat lahendada ka laiemat tööturu kitsaskohta. „Ajal, mil ühele tehnilisele ametikohale kandideerib sageli üle saja kvalifitseeritud inimese, on alustavatel talentidel keeruline isegi tehnilisele intervjuule pääseda. Selline lähenemine annab võimaluse saada päriselu kogemus, harjutada oma oskuste selgitamist ja näidata oma võimekust viisil, mida CV või portfoolio ei edasta. See on üks lähem simulatsioon päris töökeskkonnale, mis loob tugeva silla tänase õppija ja tulevase tööandja vahel.“
Ettevõtete hinnangul paistis õppijate puhul silma eelkõige sisuline huvi, tugev analüüsivõime ning arusaam, et arendaja roll ei piirdu ainult koodi kirjutamisega. Samuti toodi esile küps suhtumine tehisarusse, mida nähakse eeskätt lisandväärtust loova tööriistana, mitte arendajat asendava lahendusena.
Tehniline baas on endiselt peamiseks eelduseks, kuid tihedas konkurentsis eristumiseks on üha olulisem iseseisev õppimisvõime, kohanemine ja oskus siduda tehnilisi lahendusi äriloogikaga.
Tarkvaraettevõtte Helmese värbaja Jelena Poleschuki sõnul tuli hästi esile osalejate soov mõista, kuidas lahendused päriselt toimivad. „Vestlused liikusid kiiresti koodist edasi, arutati lahenduste loogikat, süsteemide toimimist ja nende mõju päriselus.“ Tema sõnul on tehniline baas endiselt peamiseks eelduseks, kuid tihedas konkurentsis eristumiseks on üha olulisem iseseisev õppimisvõime, kohanemine ja oskus siduda tehnilisi lahendusi äriloogikaga.
AI-põhist läbirääkimistarvara arendava Pactumi vanem värbamispartner Marleen Saat tõi esile ka osalejate kõrge omaalgatuslikkuse ning küpse suhtumise tehisarusse. „Paljudel oli juba iseseisvaid projekte, mis näitab valmisolekut areneda. Selgelt eristus arusaam, et tehisaru ei asenda arendajat, vaid toimib tööriistana, mis aitab väärtust luua.“ Täna eristuvad Saati sõnul kandidaadid, kes suudavad ühendada tugevad baasoskused kriitilise ja teadliku AI kasutamisega.
SEB tehnoloogia valdkonna juhi Kaisa Anier-Soosti sõnul jäid silma õpilaste läbimõeldud ja mitmekülgsed küsimused. „Huvi ei olnud ainult tehniliste teemade vastu, vaid ka ettevõtte vastu laiemalt – kuidas tiimid töötavad ning millised on organisatsiooni kultuur ja väärtused. Nendele tähelepanu pööramine näitab, et //koodi õppijad on konstruktiivse mõtlemisega ja mõistavad laiema konteksti olulisust.“
Viru Keemia Grupi jaoks oli rõõmustav näha, et paljud //koodi õppijad on teadlikud karjääripöörajad, kes seovad IT‑oskused varasema kogemusega. “Hindame tehniliste rollide puhul lisaks oskustele eelkõige õppimisvõimet ja probleemilahendusoskust. AI toetab värbamist, kuid otsustavaks jääb inimese motivatsioon ja hoiak,” tõdeb VKG töösuhete juht Tea Allikmäe.
