Märtsis registreeriti Tööinspektsiooni andmetel 288 tööõnnetust, mis teeb keskmiselt üheksa õnnetust päevas. Ühes juhtumis vigastas 17-aastane noormees tööülesandeid täites õlga, kuid ei teavitanud sellest tööandjat, mistõttu algselt ei peetud seda tööõnnetuseks. Tööinspektsiooni uurimise tulemusel selgus, et vigastus tekkis töö tegemise ajal ja oli tööga seotud, seega oli tegemist tööõnnetusega. Artiklis rõhutatakse, et tööõnnetusest tuleb tööandjat alati teavitada, et võimaldada õnnetuse põhjuse analüüsimist ja tulevaste õnnetuste ennetamist ning tagada töötajale õiglane hüvitis. Tööõnnetuse registreerimine ei tähenda automaatselt tööandja süüd, vaid on oluline töötaja kaitseks ja tööohutuse parandamiseks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Märtsi jooksul registreeriti Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel kokku 288 tööõnnetust. See tähendab, et keskmiselt juhtus ühes päevas 9 tööõnnetust. Tööinspektsioon jagab üht õpetlikku tööõnnetuse lugu, mis tuletab meelde, kui oluline on tööl juhtunust kohe teada anda — isegi siis, kui esialgu tundub, et vigastus ei ole tõsine.
17-aastane noormees töötas remondi abitöölisena ja osales kauba laadimisel. Laadimisseadme konksu haarates tundis ta aga õlas äkilist naksatust. Valust hoolimata jätkas ta tööd ega teavitanud juhtunust tööandjat. Järgmisel päeval ei saanud noormees aga enam isegi kätt tõsta ning pidi pöörduma arsti poole.
Foto: Pexels
Tööandja jõudis oma uurimisega veendumusele, et tegemist ei ole tööõnnetusega ning esitas Tööinspektsioonile akti. Aktis kirjeldatud asjaolud viitasid tööõnnetusele ja seetõttu alustas Tööinspektsioon juhtumi uurimist. Uurimise käigus selgus, et tervisekahjustus tekkis siiski töö tegemise ajal ja oli seotud töötaja tööülesannete täitmisega. Seega oli tegemist tööõnnetusega.
Miks on oluline tööl juhtunud õnnetusest tööandjale teada anda?
Kui töötajaga juhtub õnnetus, peab tööandja igal juhul läbi viima uurimise. Iga teavitatud juhtum annab tööandjale võimaluse olukorda analüüsida ja mõista, kuidas sarnaseid õnnetusi tulevikus vältida.
Iga teavitatud juhtum annab tööandjale võimaluse olukorda analüüsida ja mõista, kuidas sarnaseid õnnetusi tulevikus vältida.
„Töötaja ei tohi tööõnnetust tööandja ega arsti eest varjata. Kindlasti ei tohi nõustuda tööandja ettepanekuga tööõnnetust varjata. Kui töötaja ei ütle arstile, et vigastus tekkis tööülesande täitmisel, võib ta jääda ilma õiglasest hüvitisest, mis on ette nähtud just tööõnnetuse korral,“ sõnab Tööinspektsiooni juhtiv tööinspektor-uurija Janika Rõõmus.
Tööandjat tuleks teavitada juba siis, kui midagi läks „peaaegu halvasti“. Näiteks juhul, kui redel kõigub ohtlikult, kuid kukkumist ei toimu, või käiguteele on jäetud kastid, aga keegi pole veel kukkunud. Taolised tähelepanekud aitavad õnnetusi ennetada.
Tööõnnetus on faktiline sündmus, mis näitab, et töö käigus juhtus midagi, mis mõjutas töötaja tervist.
Tööõnnetustest teavitamine ja nende registreerimine ei tähenda automaatselt tööandja süüd või karistust. Tööõnnetus on faktiline sündmus, mis näitab, et töö käigus juhtus midagi, mis mõjutas töötaja tervist. Selle registreerimine on oluline nii töötaja kaitseks kui ka sarnaste tööõnnetuste ennetamiseks tulevikus.
