Eile toimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu korraldatud rahvaraamatukogude seaduse teemaline infopäev, kus arutati eelnõu senist menetlust ja tulevikuplaane.
Arutelul keskenduti sellele, kuidas seadusemuudatuste ettevalmistamisel arvestada omavalitsuste ettepanekuid, milliseid muudatusi toob kaasa raamatukoguvõrgu korraldamine pärast reformi, kuidas hakkab toimima komplekteerimine ja milline saab olema Eesti Rahvusraamatukogu roll. Samuti räägiti sellest, milliseid kulusid katab tulevikus riik.
Foto: Freepik
Arutelus osalesid kultuuriminister Heidy Purga, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, ministeeriumi, valdade ja linnade ning raamatukogude esindajad.
Kultuuriminister Heidy Purga tänas kõiki kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid, kes on rahvaraamatukogude reformi protsessi panustanud ja seaduseelnõule tagasisidet saatnud.
„Saime tagasisideringilt vajalikke ettepanekuid, mida oleme valdkonnaga arutanud ja seadusesse sisse viinud, mistõttu oleme ka eelnõu ajakava muutnud. Eelnõu jõuab valitsusse ja Riigikokku pärast kõiki arutelusid. Meil on olnud väga hea ja sisuline koostöö raamatukogujuhtide, kohalike omavalitsuste esindajate ning Linnade- ja Valdade Liiduga ning oleme saanud enamus tehtud ettepanekutega arvestada.” Minister rõhutas ka, et ministeeriumi jaoks on väga oluline kohaliku omavalistuse autonoomia ning rõhk on muudatuste kvaliteedil ja paindlikkusel, mitte kvantiteedil.
Meil on olnud väga hea ja sisuline koostöö raamatukogujuhtide, kohalike omavalitsuste esindajate ning Linnade- ja Valdade Liiduga ning oleme saanud enamus tehtud ettepanekutega arvestada.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid rõhutas, et raamatukogude seaduse uuendamine peab sündima koostöös riigi, omavalitsuste ja raamatukogudega. Tema sõnul kujundavad kavandatavad muudatused tulevikus raamatukogude rolli teadmiste ja kultuuri vahendajatena ning määravad, kuidas tagada võrdsed võimalused infole ligipääsuks kõigile elanikele.
Foto: Freepik
„Uus seadus peab aitama luua kaasaegse ja kestliku raamatukoguvõrgu, mis oleks kasulik nii õppijale, lapsele, eakale kui ka uussisserändajale,“ ütles Luhalaid, lisades, et koostöö Kultuuriministeeriumiga on olnud avatud ja sisukas ning tänu sellele on võimalik kujundada seadus, mis vastab ühiskonna ootustele.
Uus seadus peab aitama luua kaasaegse ja kestliku raamatukoguvõrgu, mis oleks kasulik nii õppijale, lapsele, eakale kui ka uussisserändajale.
Rakvere Raamatukogu direktor Kaili Õunapuu-Seidelberg rõhutas, et kuigi kõik ettepanekud ei pruugi seaduseelnõus kajastuda, on omavalitsuste ja raamatukogude tagasisidega arvestatud märkimisväärselt rohkem kui varem. Tema sõnul on oluline protsess ehk seadus lõpuni viia, et tagada kvaliteetsed ja ühtlaselt kättesaadavad raamatukoguteenused kogu Eestis.
„Kõiki ettepanekuid ei ole kunagi võimalik arvesse võtta, kuid viimasel kooskõlastusringil tulnud muudatused näitavad, et kohalike omavalitsuste ja raamatukogude häält on tõsiselt kuulatud. Seaduseelnõu liigub üha enam selles suunas, mida kogukonnad ootavad. Samas on hädavajalik, et see protsess jõuaks nüüd lõpule – ainult uue seadusega saame pakkuda inimestele parimal tasemel raamatukoguteenuseid üle Eesti,“ ütles Õunapuu-Seidelberg.
Tartu Linnaraamatukogu direktor Kristina Pai sõnul on positiivne, et rahvaraamatukogude seaduse arutelud on muutunud sisukamaks ning omavalitsuste küsimusi ja kriitikat võetakse üha tõsisemalt.
„Mul on hea meel, et linnade ja valdade liit on rahvaraamatukogude teema oma südameasjaks võtnud ja et arutelud on muutunud sisukamaks. On näha, et omavalitsuste küsimusi ja kriitikat on hakatud tõsiselt arvestama ning ebavajalikke sätteid on eelnõust välja jäetud. Samas seisame silmitsi veel keeruliste teemadega, näiteks e-kataloogi arendamine ja raamatukoguhoidjate tööjaotus. Need vajavad läbimõeldud lahendusi, kuid usun, et koostöös saame seaduse paremaks ning tagame inimestele kvaliteetsed raamatukoguteenused,“ ütles Pai.
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele on kavandatud 2025. aasta detsembris, seejärel liigub see arutamiseks Riigikokku 2026. aasta esimesel poolaastal. Uue rahvaraamatukogude seaduse jõustumine on planeeritud 2027. aastaks.
