Teisipäeva õhtul korraldasid Kopli Sörk ja SYNLAB Eesti ühissörgi, kus üle saja tervisesportlase jooksis umbes viis kilomeetrit südamekujuliselt, et tõsta teadlikkust teadlikust treenimisest ja südametervise olulisusest. Üritusel rõhutati liikumisrõõmu ja hea enesetunde tähtsust ning kutsuti sportlasi regulaarselt tervisekontrolle tegema, et ennetada ületreenimist ja terviseriske. SYNLABi laboriarst rõhutas, et tervisekontrollid aitavad paremini mõista organismi võimekust ja taastumist ning soovitas pöörata tähelepanu mitmetele tervisenäitajatele, sealhulgas rauavarudele ja vitamiinidele. Sündmusel osalenud sportlased tulid erinevatest Eesti piirkondadest ning ühisüritus aitas suunata tähelepanu jätkusuutlikule ja teadlikule sportimisele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Teisipäeva õhtul korraldasid Kopli Sörk ja SYNLAB Eesti ühisliikumise – üle saja tervisesportlase sörkisid Strava kaardile südame, et juhtida tähelepanu teadlikule treenimisele ning südametervise olulisusele.
Teadliku liikumise ja kõige parema tunde tähtsuse meeldetuletamise nimel kutsusid SYNLAB Eesti ja Kopli Sörk kõik liikumishuvilised teisipäeva õhtul ühissörgile. Umbes viis kilomeetrit pikk distants sai stardipaugu SYNLAB Eesti Veerenni parklast, kus harrastussportlased liikusid Strava kaartidele südame, mis tõi fookuse südametervise olulisusele.
Kohale oli tulnud nii harrastussportlasi kui liikumishuvilisi üle Eesti. Esindatud olid näiteks Veerenni, Peetri, Laagri ja Tondi sörgiklubid, samuti jooksjad Mustveest ja Rakverest. „Päris palju oli ka kohal inimesi, kes tulid täitsa esimest korda sörkima. Näiteks tänas meid hiljem üks pisarates proua, kes oli varem infarkti üle elanud, seega oli liikumissündmus tema jaoks oluline suur verstapost, kus kauge ja kättesaamatu sai seljatatud südamekujulise rajaga,“ kirjeldas Kopli Sörgi eestvedaja Andres Reimand.
Reimandi sõnul peab liikumine olema nauditav. “Trenni tehakse hea tunde nimel, mis valdab keha nii enne kui ka pärast pingutust. Hea tunne kehtib nii vaimse kui ka füüsilise tervise kohta,” rääkis ta, kuid avaldas, et tihti kipub see tervisesportlastel ununema.
Trenni tehakse hea tunde nimel, mis valdab keha nii enne kui ka pärast pingutust.
SYNLAB Eesti laboriarst Anneli Raave-Sepa sõnul on liikumisrõõm asendumas liigse tulemuskesksusega, mis ajendaski sündmust korraldama. “Pea igal suuremal rahvaspordisündmusel kukub mõni sportlane kokku ja vajab meditsiinilist abi. Tihtilugu realiseeruvad riskid just võistlustel, kui iga hinna eest üritatakse seatud eesmärki saavutada. Korraldasime ühisliikumise, mille fookus oli tulemuse asemel liikumisrõõmul ja mõnusal enesetundel, et tervisesportlased teadvustaksid, mis on sportimise tegelik eesmärk,” rääkis ta.
Dr Raave-Sepp avaldas, et lisaks liikumisrõõmule on oluline roll ka tervisekontrollidel. “Paljud tervisesportlased on unustanud või alahinnanud regulaarse tervisekontrolli vajalikkust. Erinevad tervisenäitajad on otseselt seotud nii füüsilise võimekuse kui ka taastumisega. Näiteks on väga oluline kontrollida ferritiini – kui organismi rauavaru on vähene, hakkab vere hapnikukandevõime kahanema. Tulemusena talub sportlane vähem koormust ja tunneb väsimust. Lisaks on oluline roll D-vitamiinil, mille madal tase võib põhjustada jõuetust ja suurendada vastuvõtlikkust infektsioonidele,” rõhutas ta.
Erinevad tervisenäitajad on otseselt seotud nii füüsilise võimekuse kui ka taastumisega.
“Liikumisnautlejad seavad üha tihedamini endale suuri eesmärke. Otsustatakse läbida näiteks poolmaraton, Ironman või muu säärane väljakutse. Laadsed ideed tekivad paraku mõned kuud enne stardijoonele astumist ning ettevalmistusaeg jääb üürikeseks. Kuna aega napib, tõuseb koormus ekstreemsustesse. Weekend warrorlik lähenemine seab südame ja kogu keha heaolu ohu alla.”
Osalejatele läks sündmus südamesse
Reimandil oli siiralt hea meel, et harrastussportlased üheskoos laiemat sõnumit levitasid. “Säärased sündmused aitavad tuua fookusesse päriselt olulised teemad ning panevad inimesed mõtlema. Toimunud ühisjooks oli suurepäraseks näiteks, mida tähendab parim tunne sportides,” rõõmustas Reimand.
Iga tervisesportlane peaks tervisekontrolli läbima 1-2 aasta tagant ja soovitan külastada ka spordiarsti.
Dr Raave-Sepp nõustus Reimandiga ning pani harrastussportlastele südamele terviseuuringute olulisuse. “Ühisjooks oli tänuväärne, sest tõi fookuse just jätkusuutlikule sportimisele, mida on võimalik pikas perspektiivis nautida. Samas on teadliku treenimise ja parima tunde alustalaks tervise kontrollimine. Iga tervisesportlane peaks tervisekontrolli läbima 1-2 aasta tagant ja soovitan külastada ka spordiarsti. Südametervist ja taastumist silmas pidades tuleks tähelepanu suunata kolesteroolidele, põletikunäitajale, glükoosile, lihasmarkeritest kreatiniini, magneesiumi, kaltsiumi ja vitamiin D tasemetele ning lisaks kontrollida ka ferritiini ning hemogrammi,” ütles arst lõpetuseks.
