Juuni lõpp tõi Eestisse erakordsed ilmaolud – nii Haapsalus kui ka Pärnus purustati UV-indeksi rekordid. Seoses saabuvate päikseliste ilmade ja kõrge kiirgusega selgitab Südameapteegi proviisor Gerda Nelis, mis peitub lühendite UV ja SPF taga, kuidas eristada põletust päikeseallergiast ning miks peaks päikesekaitse olema igapäevane harjumus nii naistele, meestele kui lastele.

Tavapäraselt küündib ülemaailmne päikese ultraviolettkiirguse indeks ehk UV-indeks Eestis suvekuudel 6-7ni, ent erandjuhtudel ja selge ilmaga ka 8ni. UV-indeksi skaala 7-8 märgib juba kõrget kiirgust, rääkimata rekordilisest 8,9-st, mis läheneb väga kõrgele kiirgustasemele.

Mis vahe on UVA- ja UVB-kiirgusel?

Südameapteegi proviisori Gerda Nelise sõnul saab keskmine eestlane UV-indeksi 6 puhul põletuseni küündiva päikesedoosi vaid 25 minutiga. Kuna äsjane rekord oli oluliselt kõrgem, on naha kahjustumise aeg aga veelgi lühem. Apteeker hoiatab, et inimesed ei ole UV-kiirguse mõju eest kaitstud ka pilvise ilmaga – läbi pilvekatte pääseb maapinnani lausa 80% ultraviolettkiirgusest. Suvel saabub ligikaudu 20-30% kogu päevasest UV-kiirgusest kella 11 ja 13 vahel ning lausa 75% kella 9 ja 15 vahel. Päikesekiirgus jaguneb lainepikkuse järgi kolmeks: UVA, UVB ja UVC, millest viimane maapinnale ei jõua.

UVA-kiirgus tungib tänu pikemale lainepikkusele sügavamale nahka, läbides ka klaasi ning kergemaid riideid. Selle kiirguse mõjul nahk küll päevitub, ent samas põhjustab see naha enneaegset vananemist ja suurendab oluliselt nahavähi ohtu.

Foto: Freepik

UVB-kiirgusel on lühem lainepikkus ja suurem energia. See mõjutab peamiselt naha pindmist kihti ehk epidermist ning on peamine naha punetuse ja päikesepõletuse põhjustaja. UVB võib kahjustada otseselt naharakkude DNA-d ja soodustada nahavähi teket. Samal ajal käivitab UVB-kiirgus nahas D-vitamiini sünteesi.

“Päevitamine aitab organismil toota D-vitamiini, kuid oluline on teada, et tegemist ei ole vitamiini imendumisega nahast, vaid selle sünteesiga naha rakkudes UVB-kiirguse toimel. Vajalik päikese käes viibimise aeg sõltub nahatoonist, vanusest, aasta- ja kellaajast, pilvisusest ning sellest, kui suur osa nahast on katmata. Ka päikesekaitsekreemi kasutades toimub D-vitamiini süntees endiselt, sest kreemi ei kanta enamasti nahale liiga paksu kihina ega kaeta sellega kogu nahapinda, kuigi süntees võib siiski mõnevõrra väheneda. Tumedama nahaga inimestel võib sama koguse D-vitamiini sünteesiks kuluda oluliselt rohkem aega,” kirjeldab apteeker.

Päevitamine aitab organismil toota D-vitamiini, kuid oluline on teada, et tegemist ei ole vitamiini imendumisega nahast, vaid selle sünteesiga naha rakkudes UVB-kiirguse toimel.

SPF kood lahti murtud: kas 30 või 50?

Inimese naha enda loomulik kaitsevõime sõltub tema nahatüübist ja UV-kiirguse tugevusest ning heleda naha korral võib päikesepõletus tugeva UV-kiirguse käes tekkida juba üsna lühikese ajaga. Päikesekaitsefaktor ehk SPF (sun protection factor) näitab, kui palju suuremat UV-kiirguse annust talub kaitstud nahk enne põletuse tekkimist võrreldes kaitsmata nahaga. „SPF-i numbrit ei saa otseselt minutiteks teisendada, kuid laias laastus aitab see hinnata, kui palju suurema UV-kiirguse doosi eest toode nahka kaitseb. Tegelik kaitseaeg sõltub muu hulgas nahatüübist, UV-indeksist ja sellest, kui palju kreemi nahale kantakse,“ selgitab Nelis.

Viimaste aastate trendid näitavad, et inimesed eelistavad üha tugevamat kaitset, mistõttu on nõrgema faktoriga tooted (nagu SPF15) suvistest sarjadest pigem kadumas. „SPF30 kaitseb umbes 97% UVB-kiirgusest, SPF50 juba 98-99%. Just see 1-2% võib tegelikkuses olla määrav pikaajaliste nahakahjustuste vältimisel,“ nendib Südameapteegi proviisor.

Foto: Freepik

Kaitsekreemi tuleb nahale kanda väga rikkalikult juba 30 minutit enne päikese kätte minekut ning kaitset peaks uuendama iga paari tunni tagant. Apteekri sõnul ei maksa aga päevakreemi, mis sisaldab SPF-i, kasutada öökreemina – öösel vajab nahk taastavaid koostisosi, mitte kaitsefiltreid, mis võivad nahka asjata koormata.

Päikesepõletus vs. päikeseallergia

Kui päikesekaitse ununeb, võib tagajärjeks olla päikesepõletus. Nahk muutub punaseks, valulikuks, ning tugevama põletuse korral võivad tekkida villid, turse ja palavik. Päikesepõletuse sümptomid võivad süveneda ning saavutada maksimumi umbes 12–24 tundi pärast päikese käes viibimist. Põlenud naha leevendamiseks soovitab apteeker juua piisavalt vett ning kasutada näiteks aaloed sisaldavat geeli või spetsiaalset veepõhist põletusgeeli, mis sisaldab väheses koguses teepuuõli.

“Geeli puudumisel saab tulitavat nahka jahutada ka jaheda kompressiga, milleks sobib veest niiske rätik või muu riideese. Aaloegeel on klassika, mis leevendab kergemat ja mõõdukat päikesepõletust. Kui on ikkagi väga punane, tulitav nahk, või lausa villid, siis on parem kasutada põletusgeeli (Burnshield). Kindlasti ei tohiks kasutada viinakompressi ning tasuks vältida ka lõhnaainetega tooteid,” rõhutab Gerda Nelis. Sügelevaid kohti ei tohi kraapida ega ville katki teha, et vältida infektsioone.

Kui aga nahale tekib sügelev ja põletav lööve, tursed või paapulid, võib tegu olla päikeseallergiaga ehk fotodermatoos. “Päikesekiired ise allergeenid ei ole, allergiasümptomite avaldumist põhjustavad hoopis ained, mida keha ultraviolettkiirguse mõjul sünteesib,” selgitab Nelis. Allergilise reaktsiooni võivad tema sõnul sageli vallandada ka teatud ravimid, näiteks akne-, psoriaasi- ja vererõhuravimid, antibiootikumid, rasestumisvastased pillid või parfüümid ja kosmeetika. Allergia ennetamiseks soovitab proviisor kanda kaitsvaid riideid ja kasutada kõrge faktoriga päikesekreeme.

Mehed ja lapsed vajavad erilist tähelepanu

Laste nahk on täiskasvanute omast tundlikum. Neile tuleks valida spetsiaalselt lastele mõeldud, laia spektriga ja kõrge kaitsefaktoriga toode, mis sobib nende nahale. Tundliku naha korral võib eelistada füüsikaliste ehk mineraalsete filtritega toodet. Eraldi tähelepanu pöörab proviisor aga meestele, kes statistika kohaselt kipuvad päikesekaitset hooletumalt suhtuma, suurendades nii oma nahavähiriski. Nelis toob välja, et kaitset vajab eriti meeste kiilas pea: “Peanahk põleb kiiresti, mistõttu on müts või juuksepiirkonnale mõeldud päikesekaitsesprei hädavajalikud. Samuti pole ka habe piisav päikesekaitse – habemealune nahk vajab samuti kaitset, selleks sobivad hästi kerged geelid või emulsioonid, mis ei määri.”

Foto: Freepik

Tark ettevalmistus: D-vitamiin, “päikesevitamiinid” ja niisutus

Päikeseperioodiks võib naha heaolu toetada ka seestpoolt, kuid toidulisandeid ei tohiks käsitleda päikesekaitsekreemi asendajana. Mõningaid karotenoide ja antioksüdante sisaldavaid preparaate turustatakse „päikesevitamiinidena“, sest need võivad aidata toetada naha loomulikku kaitsevõimet ning vähendada UV-kiirgusest tingitud oksüdatiivset stressi. Nende võimalik toime kujuneb järk-järgult, mistõttu alustatakse kasutamist sageli juba enne aktiivsemat päikesehooaega ja jätkatakse suve jooksul.

Näiteks võib beetakaroteeni pikaajalisem tarvitamine anda nahale kuldsema tooni ning mõned uuringud on näidanud, et karotenoidid, nagu beetakaroteen, lükopeen, luteiin ja astaksantiin, võivad vähendada UV-kiirgusest põhjustatud punetust ja oksüdatiivset kahjustust. C- ja E-vitamiin aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. “Kindlasti tasub sobiva päiksekreemi ja toidulisandite valikul konsulteerida apteekriga. Näiteks peaksid päikesekreemide valikul ettevaatlikud olema aknelise nahaga inimesed, sest klassikalised päiksekreemid võivad poore ummistada,” lisab apteeker.

Pärast päikese käes viibimist ei tohiks unustada ka päevitusjärgseid ehk after sun tooteid. “Paljud inimesed seostavad päevitusjärgseid kreeme ainult päikesepõletuse leevendamisega, kuid tegelikult tasub neid kasutada ka siis, kui põletust ei ole,” paneb Nelis südamele. Päike kuivatab nahka ning after sun aitab taastada naha loomulikku kaitsebarjääri ja vältida naha kuivust. Eriti mõnusa ja jahutava efekti saamiseks võib neid tooteid hoida külmkapis.