Tallinna Teletorni fuajees avati näitus "Mõõt ja mõte", kus Eesti Kunstiakadeemia noorte skulptorite looming kohtub Rumeenia skulptori Constantin Brâncuși monumentaalkunstiga, tähistades tema 150. sünniaastapäeva. Näitus ühendab Brâncuși 1930. aastate Târgu Jiu monumentaalansambli ideid ja kolme noore Eesti kunstniku vormiotsinguid, käsitledes küsimusi vormi, mõõtude, materjali ja ruumi mõjust kunstiteose tähendusele. Samuti tõstetakse esile Tallinna Teletorni kui betoonarhitektuuripärli rolli ning luuakse kohtumispaik erinevate kogukondade jaoks. Brâncuși tööde kõrval eksponeeritakse EKA tudengite Lotta Karoliina Räsäneni, Ivor Mikkeri ja Daniil Musesovsi teoseid, mis peegeldavad juurte ja mütoloogia teemasid. Näituse korraldamises teevad koostööd Tallinna Teletorn, Eesti Kunstiakade
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tallinna Teletorni fuajees avati pop-up näitus “Mõõt ja mõte. Constantin Brâncuși ja EKA noorte skulptorite dialoog”, kus kolme Eesti Kunstiakadeemia noore skulptori looming kohtub maailmakuulsa Rumeenia skulptori Constantin Brâncuși monumentaalkunstiga. Näitus tähistab ühtlasi Brâncuși 150. sünniaastapäeva.
Legendaarse modernistliku skulptuuri suurkuju aastatel 1937–1938 Rumeenias loodud Târgu Jiu monumentaalansamblit tutvustava plakatinäituse kõrval on väljas EKA tudengite Lotta Karoliina Räsäneni, Ivor Mikkeri ja Daniil Musesovsi teosed. Noorte kunstnike looming kõneleb juurtest, mütoloogiast ja vormiotsingutest ning loob ligi 90 aastat hiljem omamoodi dialoogi Brâncuși ideedega.
Kohtuvad kaks ajastut, erinevad materjalid ja kunstnike pilgud, kuid küsimused on paljuski samad: kuidas muutub mõte vormiks ning kuidas mõjutavad teose tähendust selle mõõt, materjal ja ruum?
Tallinna Teletorni juhatuse liikme Kertu Saksa sõnul annab näitus võimaluse vaadata uue pilguga ka Teletorni ennast.
“Teletorn on ühe Eesti olulisima sümbolasutusena ka ise kui 1980. aastate monumentaalkunstiteos. EKA noorte skulptorite ja Constantin Brâncuși dialoogi eksponeerimine toob esile ka selle, milline betoonarhitektuuripärl Teletorn on,” sõnas Saks.
Pop-up näitustega soovib Teletorn tuua kokku erinevaid kogukondi ning luua kohtumispaiga kunsti, hariduse, meedia ja teiste valdkondade esindajatele. Septembris on tähelepanu keskmes koostöö Eesti Kunstiakadeemia ja noorte kunstnikega.
“Lähtume mõttest, et Teletorn kuulub meile kõigile. Soovime, et eri huvide ja taustaga inimesed leiaksid siia tee erinevatel põhjustel. Näitus loob kohtumispaiga tudengitele, ülikoolidele, kunstiarmastajatele ja neile, kes soovivad avastada Teletorni enda monumentaalset mõõdet,” lisas Saks.
Brâncuși muutis osa linnast terviklikuks kunstiteoseks
Rumeenias sündinud ja suure osa elust Pariisis töötanud Constantin Brâncuși (1876–1957) kuulub 20. sajandi mõjukaimate skulptorite hulka. Tema loomingust kujunes üks modernistliku skulptuuri lähtepunkte – detailirohke kujutamise asemel otsis ta esemete ja nähtuste olemust lihtsates ning jõulistes vormides.
Üheks tema erakordsemaks saavutuseks peetakse Târgu Jiu monumentaalansamblit, mis on pühendatud Esimeses maailmasõjas linna kaitsmisel langenute mälestusele. Ligi 1,5 kilomeetri pikkusele teljele paigutatud “Vaikuse laud”, “Suudluse värav” ja “Lõputu sammas” moodustavad terviku, milles kohtuvad skulptuur, arhitektuur, maastik ja linnaruum.
Ansambli kuulsaim teos on 29,3 meetri kõrgune „Lõputu sammas“. 2024. aastal kanti Târgu Jiu monumentaalansambel UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Ligi 90 aastat hiljem jätkuvad vormiotsingud Eestis
Teletornis avatud näitus ei võrdle noorte Eesti kunstnike loomingut Brâncușiga ega aseta neid samale kunstiajaloolisele skaalale. Selle asemel loob väljapanek ruumi kohtumiseks, kus modernistliku skulptuuri suurmeistri ideed saavad kõrvuti eksisteerida kolme tänapäeva noore kunstniku materjalitunnetuse ja vormiotsingutega.
Brâncuși näituse tõi Tallinna Teletorni Rumeenia suursaatkond. Lotta Karoliina Räsäneni, Ivor Mikkeri ja Daniil Musesovsi teosed jõudsid näitusele koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
