Viimastel aastatel on meeleoluhäirete, ärevuse ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosimine teinud suure hüppe. Koos sellega on antidepressantide ja teiste psühhotroopsete ravimite väljakirjutamine jõudnud rekordtasemele. Psühhiaater Mari Järvelaid ja SYNLABi laboriarst Anneli Raave-Sepp selgitavad, miks peab meeleolu- ja tähelepanuhäirete hindamine algama kogu organismi seisundi hindamisest.

“Sagedased on olukorrad, kus inimesed alustavad psühhotroopsete ravimite tarvitamist enne, kui nende organismi sesundit on terviklikult kontrollitud ja tehtud on esmasedki laborianalüüsid. Teatud terviseprobleemid, näiteks D-vitamiini või rauapuudus ning kilpnäärme talitluse häired, võivad põhjustada sümptomeid, mis väljenduvad muuhulgas meeleolu muutuste, väsimuse, keskendumisraskuste ja tähelepanu hajumisena ning võivad seetõttu kattuda mõningate psüühiliste või tähelepanuhäirete sümptomitega,” lausus dr Anneli-Raave Sepp.

Dr Anneli Raave-Sepp. Foto: Jaak Janes

Vaimne ja füüsiline tervis eksisteerivad käsikäes

„Inimene on tervik – tähelepanu- ja meeleoluhäirete hindamine peab alati algama kogu organismi seisundi hindamisest,“ rõhutas psühhiaater Mari Järvelaid. Näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire puhul võivad inimestel sümptomid avalduda väga erinevalt. „Laboratoorsed vereanalüüsid ei kinnita ega välista ATH diagnoosi, kuid need on kriitilised teiste sarnaste sümptomitega terviseprobleemide välistamiseks ning selleks, et teha kindlaks, kas organismil on millestki puudus, mis vaimse tervise sümptomeid raskendab,“ selgitas dr Järvelaid.

Inimene on tervik – tähelepanu- ja meeleoluhäirete hindamine peab alati algama kogu organismi seisundi hindamisest.

Tema sõnul ei põhjusta vitamiinivaegus küll otseselt ATH-d, kuid D- või B12-vitamiini ja foolhappe defitsiit süvendab oluliselt tähelepanuhäiret ja meeleolu alanemist. Seetõttu peaks põhjalik vereanalüüs olema alati esimeseks ja mõistlikuks sammuks enne psühhiaatri poole pöördumist või ravimite määramist.

Millised vitamiinid ja mineraalained vastutavad aju funktsioonide eest?

Arstide sõnul pole D-vitamiin pelgalt vitamiin, vaid organismis hormoonina toimiv ühend, mis reguleerib enam kui tuhande geeni transkriptsiooni ja on väga oluline ajutegevuse toetajana. D-vitamiin kaitseb närvikude põletikuliste protsesside eest ja tugevdab immuunsüsteemi. Selle vaegus võib olla seotud meeleoluhäiretega – kui D-vitamiini on liiga vähe, ei ole ka meeleolu reguleeriva serotoniini tootmine ajus optimaalne. Uuringud näitavad, et madalam D-vitamiini tase on otseses seoses ATH sümptomite suurema raskusastmega ja depressiooniga.

Foto: Magnific

B12-vitamiin ja foolhape ehk B9-vitamiin on närvisüsteemi normaalseks arenguks ja toimimiseks väga olulised. Nii B12-vitamiini kui ka foolhappe vähesus võib põhjustada väsimust, mäluprobleeme, keskendumisraskusi, meeleolulangust ning ka närvisüsteemiga seotud vaevusi, näiteks käte või jalgade surinat ja tuimust. Dr Järvelaid rõhutas, et foolhapet ei tasuks hakata omal käel võtma enne, kui ka B12-vitamiini tase on veres kontrollitud. Foolhape võib parandada vereanalüüsi näite, kuid samal ajal võib B12-vitamiini puudusest tingitud närvikahjustus edasi areneda ja jääda märkamata.

Foolhapet ei tasuks hakata omal käel võtma enne, kui ka B12-vitamiini tase on veres kontrollitud.

Ferritiin näitab, kui palju rauavarusid organismis on. Raud on vajalik ka dopamiini tootmiseks – dopamiin on just see aine, mis aitab reguleerida muuhulgas tähelepanu, motivatsiooni ja tegutsemistahet. Kui rauavarud on liiga madalad, võib see väljenduda väsimuse, keskendumisraskuste, tähelepanu hajumise või halvema stressitaluvusena. Mõnel inimesel võib tekkida ka rahutute jalgade sündroom.

Foto: Magnific

Tsink ja magneesium on samuti olulised mineraalained närvisüsteemi normaalseks toimimiseks. Tsink osaleb dopamiini tööga seotud protsessides, magneesium aga aitab reguleerida närvisüsteemi ja mitmeid organismi ainevahetusprotsesse. Magneesiumipuudus võib põhjustada näiteks närvilisust, ärevust, ärrituvust, unehäireid ja väsimust – sümptomid, mida võib kergesti segi ajada ATH või meeleoluhäiretega.

Kilpnääre, ainevahetus ja varjatud põletikud

Lisaks vitamiinidele ja mineraalidele võivad meeleolu ja keskendumisvõimet mõjutada ka hormoonid ja veresuhkru tase. Näiteks võib kilpnäärme alatalitlus põhjustada väsimust, keskendumisraskusi ja meeleolulangust – sümptomid, mis võivad sarnaneda ATH või depressiooniga. Ka veresuhkru kõikumised võivad tekitada hajameelsust, ärritumist ja energiapuudust. Samuti saavad arstid vereanalüüside abil hinnata põletikunäitajaid. Nii on võimalik välistada või avastada terviseprobleeme, mis võivad mõjutada inimese enesetunnet, meeleolu ja keskendumisvõimet.

Foto: Magnific

Mida peaks tegema inimene, kes tunneb meeleolu langust või keskendumisraskusi?

Dr Mari Järvelaid pani südamele, et enne psühhotroopsete ravimitega alustamist tuleks pöörduda oma perearsti poole või minna otse näiteks SYNLABi, et kontrollida organismi baasseisundit. „Kui patsiendil on keskendumisraskused või meeleolulangus, ei tähenda see automaatselt ATH-d või depressiooni. Sarnane kliiniline pilt võib tuleneda näiteks raua, magneesiumi ja vitamiinide defitsiidist või hoopis kilpnäärme talitlushäirest,“ selgitas psühhiaater.

SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp soovitas inimestel, kes tunnevad meeleolulangust, -kõikumisi või tähelepanu hajumist teha esmased vereanalüüsid, mis hõlmavad järgmisi näitajaid:

• Hemogramm koos leukogrammiga
• Ferritiin
• D-vitamiin
• Vitamiin B12
• Folaat
• Homotsüsteiin
• Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH)
• Glükoos
• C-reaktiivne valk
• Magneesium ja tsink

Psühhiaatri sõnutsi peaksid erilist tähelepanu oma analüüsidele pöörama riskirühmad: näiteks rasedad, eakad, limiteeritud segatoitlased/veganid, aga ka naised, kes tarvitavad suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid, mis teadaolevalt takistavad B12-vitamiini ja foolhappe imendumist ning soodustavad magneesiumipuudust, tõstes seeläbi depressiooniriski.

Analüüse on soovitatav teha vähemalt kord aastas või alati siis, kui vaimses tervises ilmnevad esimesed ohumärgid.

“Analüüse on soovitatav teha vähemalt kord aastas või alati siis, kui vaimses tervises ilmnevad esimesed ohumärgid. Samuti on oluline meeles pidada, et paljusid vitamiine ei tohi võtta uisapäisa ja ülisuurtes annustes ilma eelnevalt oma taset teadmata, sest ka üleannustamisel on omad terviseriskid,” nentis dr Järvelaid.

Psühhiaater toonitas, et on äärmiselt oluline mõista, et vereanalüüsid ei asenda kuidagi psühhiaatrilist hindamist ega diagnoosi. “ATH või depressiooni tuvastamine põhineb alati põhjalikul kliinilisel pildil, patsiendi anamneesil ja psühhiaatri professionaalsel hinnangul. Küll aga on vereanalüüsid asendamatuks aluseks selleks, et vaadata inimest ja tema tervist tervikuna. Vereanalüüsid võimaldavad korrigeerida organismi tasakaalustamatust ja puudujääke paralleelselt psühhiaatrilise raviga. Keha ja vaimu ühtse tervikuna käsitlemine tagab, et me ei ravi sümptomeid, mille tegelik põhjus võib peituda hoopis tühjades raua- või vitamiinivarudes,” ütles dr Järvelaid lõpetuseks.