Alates 26. augustist kuni 27. septembrini 2026 toimub Eesti Liikluskindlustuse Fondi eestvedamisel üleriigiline kampaania, mis annab juhiseid ja teavet liiklusõnnetuse korral õigeks tegutsemiseks ning abi saamiseks. Kampaania käsitleb nii väiksemaid õnnetusi kui ka raskemaid juhtumeid, sealhulgas kannatanu õigusi, psühholoogilist abi ja leinanõustamist. Teavitustööd viiakse läbi erinevates meediakanalites ning koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga, rõhutades nii õnnetuste ennetamist kui ka õigeid tegevusi pärast õnnetust. Eestis registreeriti 2026. aasta esimesel poolel üle 18 000 liiklusõnnetuse ning kindlustusseltsid hüvitasid 2025. aastal kahjusid üle 82 miljoni euro.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) eestvedamisel algab 26. augustil koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga kuu aega kestev üleriigiline kampaania, mis annab praktilisi teadmisi, kuidas liiklusõnnetuse järel õigesti tegutseda ja kust vajadusel abi saada. Teavituskampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ käsitleb kogu teekonda alates väiksema õnnetuse vormistamisest kuni raske isikukahju, kannatanu õiguste, psühholoogilise abi ja leinanõustamiseni. Kampaania jooksul käsitletakse neid teemasid tele- ja raadiosaadetes, veebis, ajakirjanduses ning partnerite kanalites.
Teavituskampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ käsitleb kogu teekonda alates väiksema õnnetuse vormistamisest kuni raske isikukahju, kannatanu õiguste, psühholoogilise abi ja leinanõustamiseni.
Ainuüksi 2026. aasta esimese kuue kuuga registreeriti Eestis 18 759 liikluskindlustuse juhtumit – see tähendab keskmiselt 104 õnnetust iga päev. LKF-i juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul näitavad numbrid, et liiklusõnnetused ei ole harvad erandid, vaid igapäevane reaalsus. Ka nende õnnetuste rahaline mõju on suur: 2025. aastal hüvitasid kindlustusseltsid liikluses tekkinud kahjusid enam kui 82,7 miljoni euro eest.
„Õnnetus on alati ootamatu ja sageli selgub alles pärast juhtumit, et me ei tea, mida edasi teha või kust abi küsida. Just seetõttu pidasime LKF-is vajalikuks selle teema laiemalt fookusesse võtta. Väiksema plekimõlkimise puhul on oluline teada, kuidas juhtunu õigesti vormistada, raskema õnnetuse korral aga juba seda, millised on kannatanu õigused ning kust saada abi ja tuge. Soovime anda inimestele need teadmised enne, kui neid päriselt vaja läheb. Nii on õnnetuse järel vähem teadmatust ja lisastressi, asjaajamine lihtsam ning vajalik abi jõuab inimeseni kiiremini,“ ütles Pärenson.
Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalve juhi Taavi Kirsi sõnul on liiklusõnnetuse järel kõige tähtsam tagada inimeste ohutus ja hinnata, kas keegi vajab abi. „Õnnetusse sattudes oleme paratamatult pingeolukorras, kus ka pealtnäha lihtsad otsused võivad tunduda keerulised. Kas helistada häirekeskusesse? Millal on vaja kutsuda politsei? Millal saavad osapooled juhtunu ise vormistada ja mida tuleb sündmuskohal kindlasti teha? Politsei jaoks on oluline, et inimesed oskaksid sellises olukorras eelkõige tagada enda ja teiste ohutuse ning teaksid, millal on vaja kutsuda abi,“ ütles Kirss.
Õnnetusse sattudes oleme paratamatult pingeolukorras, kus ka pealtnäha lihtsad otsused võivad tunduda keerulised.
Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi sõnul on liiklusohutuse parandamisel oluline järjepidev ennetus- ja teavitustöö. „Algava kampaania keskne fookus on küll sellel, mida teha pärast liiklusõnnetust, kuid meie jaoks on samaväärselt tähtis rääkida ka sellest, mida saab teha, et õnnetusi vältida. Sõidukiiruse valik, kõrvalised tegevused liikluses, väsimus ja tähelepanu hajumine on riskid, mida liikleja saab oma käitumisega vähendada. Tahame juhtida tähelepanu just nendele igapäevastele valikutele, millest sõltub nii meie endi kui ka teiste liiklejate ohutus,“ kommenteeris Lengi.
Kampaania jooksul jagatakse juhiseid liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks, avaldatakse liiklusohutust käsitlevaid uudiseid ja ülevaateid ning tuuakse avalikkuse ette liikluses toimunut iseloomustavaid andmeid. Samuti selgitatakse, kuidas aitab kindlustus õnnetuse tagajärgedega toime tulla, kuidas toimub kahju hüvitamine ja millised on kannatanu õigused ning kust saada raskema õnnetuse korral vajalikku abi ja tuge – sealhulgas psühholoogilist abi ja leinanõustamist. Kampaania jooksul võtavad meedias sõna nii LKF-i, Politsei- ja Piirivalveameti ja Transpordiameti kui ka teiste valdkondade eksperdid, käsitledes õnnetuse korral tegutsemist, selle tagajärgedega toimetulekut, liiklusriskide ennetamist ja ohutut liikluskäitumist.
Kampaania eestvedaja LKF-i juhatuse esimehe Tuuli Pärensoni sõnul on oluline meeles pidada, et kõiki õnnetusi ei ole võimalik ära hoida. „Meil kõigil juhtub. Ükskõik kui hoolsad ja ettevaatlikud me oleme, ei ole kõiki õnnetusi võimalik ära hoida. Küll aga saame olla paremini valmis selleks, mida teha pärast õnnetust. Kindlustus aitab tagajärgedega toime tulla, aga sama oluline on teada, kust alustada ja kelle poole abi saamiseks pöörduda,“ ütles Pärenson.
Kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“ toimub 26. augustist 27. septembrini 2026. Kampaania algataja ja eestvedaja on Eesti Liikluskindlustuse Fond ning koostööpartnerid Politsei- ja Piirivalveamet ja Transpordiamet. Praktilised juhised liiklusõnnetuse korral tegutsemiseks leiab Liikluskindlustuse Fondi veebilehelt.



