Liikumisraskustega lapsed vajavad koolis lisaks tavapärastele koolitarvetele ka erinevaid abivahendeid, mis aitavad neil iseseisvalt liikuda ja klassis mugavalt viibida. Enne kooliaasta algust on soovitatav koos lapsega läbi käia tema teekond kooli ja koolimajas, et hinnata vajalikke kohandusi. Abivahendeid saab riigi soodustusega üürida ning nende valikul ja kasutamisel pakuvad abi terapeudid ja abivahendite tehnikud, kes aitavad ka koolipersonalil vajalikke teadmisi omandada. Abivahendite valik ja kasutuselevõtt nõuavad aega ning sageli on vajalik ka meditsiiniline tõend või erandi taotlus.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kõigile lastele ei piisa koolitee alustamiseks uuest seljakotist ja kingapaarist. Igal aastal läheb kooli kümneid liikumisraskuse või -puudega lapsi, kes lisaks tavapärastele koolitarvetele vajavad abivahendeid, et ka neil oleks muretu koolielu.
Abivahendikeskuse Invaru terapeudi Vladislava Oleiniku sõnul vajavad koolis abivahendeid lapsed, kes ei ole tervislikust seisundist tulenevalt võimelised iseseisvalt liikuma või vajavad pikemate vahemaade läbimiseks abivahendit. Samuti on olemas abivahendid lastele, kes vajavad istumistasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks toetust.
„Kui laps läheb esimesse klassi, siis tuleks enne kooliaasta algust läbi käia tema teekond kodust kooli ja koolimajas,” ütleb Oleinik ja lisab, et läbitava vahemaa pikkus, trepid, kaldteed, istumiskoht klassis, WC ja näiteks ka söökla teeninduslett on lapse heaolu silmas pidades olulised kohad, mida tuleks arvesse võtta. „Paljud koolid ja lasteaiad on juba ratastoolisõbralikud ning liikumisraskustega lapse jaoks kergesti läbitavad, kuid alati on hea lapse teekond koos läbi teha, sest ainult nii saab teada, mis lapsele tegelikult enim raskusi valmistab ja kuidas need tema jaoks mugavamaks teha.”
Oleiniku sõnul pöörduvad nende poole lapsevanemad, kes vajavad oma lapsele transpordi- või liikumisabivahendit. Samuti on üsna levinud eriistmed, mis aitavad lapsel ennast klassiruumis mugavalt tunda, on kõrguselt reguleeritavad vastavalt töö- ning söögilauale ja pakuvad tavapärasest toolist rohkem tuge. „Laps võib vajada ka seisulauda, et rütmika või kehalise kasvatuse tunnis teistega koos seistes tegutseda või mõni teine tund klassis veeta seistes, et tõsta oma päevast füüsilist aktiivsust.”
Seepärast soovitab terapeut vanematel oma lapse vajadused juba varasemalt läbi mõelda ja miks mitte ka kooliga nõu pidada. „Lapse ja tema vanematega kohtudes uurin neilt näiteks, kas abivahendit kasutatakse õues või sees, kas seda on vaja igapäevaselt transportida ja kuidas see transport toimub. Vanemad ei oska alati neile küsimustele kohe vastata, kuna nad pole sellele nii põhjalikult mõelnud.” Tasub teada, et raskete ja massiivsete abivahendite transportimine koolist koju ei ole enam vajalik, sest riigipoolse soodustusega (reeglina 90%) saab nüüd mõnda abivahendit korraga kaks üürile võtta (näiteks käimisraami, seisulauda või eriistet). „Abivahendi üürimine on mugav ja seeläbi saab välja selgitada, kas valitud abivahend ka tegelikult lapsele sobib. Lapsed kasvavad kiiresti ning nende abivahendi vajadus võib samuti kiiresti muutuda. Seda aitab üüriteenus lihtsalt lahendada,” märgib Oleinik.
Tasub teada, et raskete ja massiivsete abivahendite transportimine koolist koju ei ole enam vajalik, sest riigipoolse soodustusega (reeglina 90%) saab nüüd mõnda abivahendit korraga kaks üürile võtta.
Invaru terapeut selgitab, et sageli jääb märkamata, et terapeudid ja abivahendite tehnikud on valmis külastama peresid nende enda kodus, lasteaias, koolis või päevakeskuses kogu Eestis. „Meie terapeudid võtavad kaasa sobivad abivahendid ning nii laps kui ka pere saavad neid kohapeal proovida. Terapeudi ja tehniku abiga kohandatakse abivahend lapse vajadustele sobivaks.”
Sobiva abivahendi leidmiseks tasub aega varuda
„Abivahendi väljastamisel õpetame seda kasutama ning hooldama nii vanemaid kui ka abilisi õppeasutuses, sest vaid nii on abivahendist lapsele ja tema lähedastele kõige rohkem kasu,” selgitab Oleinik. Koolide abipersonal ja tugispetsialistid on reeglina valmis koos lapsevanematega kaasa mõtlema ja lahendusi leidma, seda enam, et koolipäeval aitab last õpetaja või tugiisik. „See on oluline, et õppeasutuse personal, kes kasutab koos lapsega abivahendit, teaks, kuidas seda teha ohutult ja mugavalt nii lapse kui ka enda tervist silmas pidades.”
Ta lisab, et see, kas sobiva abivahend saab kohe üürilaost kätte või tuleb see tellida, selgub proovimise käigus. Tellimine võib võtta aega, seega soovitab terapeut abivahendi välja valimiseks kindlasti aega varuda. „Soovitan esmalt meiega ühendust võtta, et saaksime kohtumise kokku leppida ja koos lapsele sobiva abivahendi välja valida,“ ütleb Oleinik.
Riigipoolse soodustusega abivahendi üürile võtmiseks oleks kindlasti vaja füsioterapeudilt, tegevusterapeudilt või eriarstilt küsida abivahendi tõendit. Mõnikord peavad vanemad terapeudi sõnul arvestama erandi taotlusega, mis nõuab lisaaega. „Erandi taotlus on vajalik näiteks siis, kui soovitakse üürida samaaegselt mitu sama abivahendit (näiteks 2 ratastooli või 3 käimisraami) või üürida üht abivahendit, aga suurema riigipoolse soodustusega, või hoopis abivahendit välja osta,” selgitab Oleinik. Kuigi erandi taotlus võib tunduda keeruline ja aeganõudev, rahustab terapeut, et muretsemiseks pole põhjust. „Nii Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid kui ka meie terapeudid juhendavad ja nõustavad vanemaid kogu protsessi vältel,” julgustab Oleinik.
Iga laps väärib helget ja rõõmsat koolielu. Veidi ettevalmistust ja sobiv abivahend toetab teadmiste omandamist terve aasta vältel.






