Eksperdi sõnul käitub auto sarnaselt inimese organismile, andes enne tõsisemat probleemi enamasti mitu hoiatavat märki. Pikad autosõidud, kuum ilm, täis pagasiruum ja nädalavahetuse väljasõidud panevad auto suvel suurema koormuse alla kui tavapärane linnaliiklus, kuid hooldusesse jõuavad paljud juhid alles siis, kui armatuurlaual süttib punane tuli või auto tee äärde jääb.
Inchcape Motors Estonia premiumbrändide juhi Laur Langeprooni sõnul suhtuvad inimesed oma auto tervisesse sageli sarnaselt nagu enda omasse – seni kuni midagi otseselt ei valuta, lükatakse kontroll edasi. Tema sõnul annab aga enamik tõsisematest riketest endast märku juba varem ning just regulaarne kontroll ja ennetav hooldus aitavad vältida ootamatuid probleeme, hoida auto töökindlana ning tagada turvalisema sõidu.
Langeprooni sõnul võiks enne pikemaid suvesõite teha autole sama, mida inimesed teevad enne puhkust iseendaga, kontrollida üle, kas kõik toimib nii nagu peab. „Enamik tõsisemaid rikkeid annab endast tegelikult juba varem märku. Küsimus on selles, kas juht oskab neid sümptomeid tähele panna või sõidab edasi lootuses, et küll probleem ise laheneb,“ sõnas Langeproon.
Auto kulutab oodatust rohkem kütust või õli
Kui auto hakkab ootamatult rohkem kütust või õli tarbima, ei tasu seda pidada lihtsalt vanuse või kuuma ilma süüks. Langeprooni sõnul on suurenenud õli- või kütusekulu sageli esimene märk sellest, et mootor ei tööta enam optimaalselt. Sarnaselt inimese organismile, mis väsib ülekoormuse või vedelikupuuduse korral, mõjutab ka vana või vähene mootoriõli otseselt auto tervist.
Suurenenud õli- või kütusekulu on sageli esimene märk sellest, et mootor ei tööta enam optimaalselt.
Eriti oluline on kontrollida õlitaset enne pikemat maanteesõitu. Mootoriõli aitab vähendada hõõrdumist, jahutada mootorit ja kaitsta detaile kulumise eest. Kui õli on vananenud või seda on liiga vähe, kasvab rikkeoht märgatavalt. „Mootoriõli roll autos on väga sarnane vere rollile inimese kehas. Just see hoiab kogu süsteemi töös,“ lisas Langeproon.
Armatuurlaual põlevad hoiatustuled, mida juhid kipuvad ignoreerima
Kollane hoiatuslamp ei tähenda veel katastroofi, kuid selle ignoreerimine võib muuta väikese probleemi kalliks remondiks. Langeprooni sõnul suhtuvad paljud juhid armatuurlaua märguannetesse nagu kergesse külmetusse – loodetakse, et probleem laheneb iseenesest.
Tegelikult on auto elektroonilised hoiatused mõeldud probleemide varajaseks avastamiseks, mitte lihtsalt informatiivseks taustamüraks.
Punane õlituli tähendab aga juba kriitilist olukorda ja sellisel juhul tuleks mootor kohe seisata. „Auto annab tavaliselt märku enne, kui midagi päriselt juhtub. Kui neid hoiatusi ignoreerida, võib tagajärg olla oluliselt kallim kui õigeaegne kontroll või hooldus,“ ütles Langeproon.
Auto elektroonilised hoiatused on mõeldud probleemide varajaseks avastamiseks, mitte lihtsalt informatiivseks taustamüraks.
Auto teeb hääli, mida varem kuulnud ei ole
Krigin pidurdamisel, kolksud aukudest läbi sõites või tavapärasest valjem mootorihääl ei ole lihtsalt vana auto hääl. Langeprooni sõnul tekib juhtidel sageli harjumus auto muutunud käitumist normaliseerida. Tegelikult võivad ebatavalised helid viidata kulunud piduritele, väsinud vedrustusele või probleemidele mootoris.
„Auto ei hakka põhjuseta teistmoodi käituma. Väga sageli püüab juht ebamugavat heli ignoreerida seni, kuni väikesest kulunud detailist saab suurem ja kallim probleem,“ sõnas Langeproon. Tema sõnul tasub eriti tähelepanelik olla enne pikemaid puhkusesõite, kus auto koormus kasvab märgatavalt.
Visuaalselt korras rehv ei pruugi tagada turvalisust
Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et rehvi seisukorda saab hinnata pelgalt silma järgi. Langeprooni sõnul mõjutavad kuumus, täislastis auto ja pikad vahemaad rehve oluliselt rohkem, kui juhid sageli arvata oskavad. Vale rehvirõhk võib muuta auto juhitavust, pikendada pidurdusteekonda ning kasvatada kütusekulu.
Lisaks kuluvad valesti täidetud rehvid kiiremini, mis mõjutab otseselt ka auto üldist väärtust ja sõidumugavust. „Rehvid on auto ainus kontakt teega. Kui nende seisukord ei ole korras, mõjutab see kogu sõiduturvalisust,“ ütles Langeproon.
Rehvid on auto ainus kontakt teega. Kui nende seisukord ei ole korras, mõjutab see kogu sõiduturvalisust.
Hooldust ei prioritiseerita piisavalt
Kõige kallimad probleemid saavad sageli alguse edasi lükatud hooldusest. Langeprooni sõnul on üks levinumaid eksiarvamusi see, et hooldust on vaja alles siis, kui midagi juba katki läheb. Tegelikult aitab regulaarne kontroll avastada probleemid enne, kui need muutuvad tõsiseks rikkeks.
Nii nagu inimene käib tervisekontrollis ka juhul, kui enesetunne on hea, vajab ka auto regulaarset ennetavat hooldust. See aitab hoida sõiduki töökindlust, pikendada selle eluiga ning säilitada väärtust. „Suviste väljasõitude eel mõeldakse sageli marsruudile ja ilmale, aga unustatakse kontrollida kõige olulisemat, kas auto on tegelikult valmis teele minema,“ ütles Langeproon ning pani juhtidele südamele, et auto eest tuleks hoolitseda sama teadlikult nagu oma tervise eest.



