Eesti Parima Toiduaine valimine algab taas, tuues hindamisele ligi 150 uut kodumaist toodet. Konkursile esitatud tootevalik näitab, kuhu liigub eesti toidulaud: rohkem snäkke ja valmislahendusi ning julgemaid maailmamaitseid. Endiselt on number üks trend proteiin, aga jõudsalt on esile kerkimas kiudained.
Toiduliidu korraldatavale konkursile on tänavu tooteid esitanud üle 50 toidutootja. Homme alustab hindamiskomisjon iga kategooria parimate väljaselgitamist.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul peegeldab konkurss hästi nii tarbijate ootusi kui ka tootjate kohanemist keerulises majanduskeskkonnas. „Kuigi hinnatundlikkus ei ole kuhugi kadunud, otsivad inimesed üha enam mugavaid ja kiiresti tarbitavaid lahendusi. Eelistatakse tooteid, mida saab kohe toatemperatuuril tarbida või mis vajavad minimaalset valmistamist. See väljendub nii snäkkide kasvus kui ka valmistoitude ja kastmete populaarsuses,» ütleb Potisepp.
Rain Kuldjärv ja Sirje Potisepp. Foto: Toiduliit
«Kasvanud on ka kauem säilivate toodete osakaal. Tarbijad otsivad lahendusi, mis annavad rohkem paindlikkust – toitu, mida saab varuda, kaasa võtta ja tarbida endale sobival hetkel,“ märgib ta.
Toiduliidu juhi sõnul alandavad tootjad küll järjepidevalt toidu soola- ja suhkrusisaldust, kuid väldivad suuri hüppeid, mis võiksid muuta toodete maitset. „Tootjad on siin nii-öelda veduri rollis, kuid praktika näitab, et näiteks oluliselt vähendatud suhkru- või soolasisaldusega tooted ei pruugi alati tarbijate seas püsivalt kanda kinnitada. Lõplik valik tehakse siiski eelkõige maitse järgi,“ lisab Potisepp.
Julged maitsed ja tuttav klassika käsikäes
Enim on tooteid üles seatud liha- ja piimatoodete kategoorias, järgnevad valmistoidud. Hindamiskomisjoni esimees, toiduteadlane Rain Kuldjärv toob välja, et valmistoidus domineerivad maailmamaitsed – eriti Aasia köök. „Tootjad on vürtsidega varasemast julgemad ning toovad tarbijani maitseid, mis veel mõni aasta tagasi ei olnud nii laialt levinud,“ ütleb Kuldjärv.
Tootjad on vürtsidega varasemast julgemad ning toovad tarbijani maitseid, mis veel mõni aasta tagasi ei olnud nii laialt levinud.
Teisalt rõhutab ta, et näiteks liha- ja piimatoodete kategoorias on vastukaaluks näha ka klassikaliste ja nostalgiliste maitsete tagasitulekut. „Tarbijale pakutakse juba tuttavat, kuid väikese nüansiga uuendatud kujul. Samal ajal ei kao toodete tervikpilti vaadates fookus toiteväärtuselt: valgurikkus on jätkuvalt oluline ning üha enam pööratakse tähelepanu ka kiudainetele,“ lisab Kuldjärv.
Tema sõnul paistab silma ka see, kui varieeruv on toodete koostisnimekiri – kõrvuti on nii väga lühikese kui ka üsna pika koostisosade loeteluga tooteid. See viitab, et nn clean label ehk võimalikult lühike koostisosade nimekiri ei ole veel valdav suund, kuigi selle nimel sageli tööd tehakse. „Pigem on see ettevõtte teadlik strateegiline valik, mida sel juhul ka kommunikatsioonis esile tuuakse ning mida teatud tarbijagrupp väga selgelt ootab,“ ütleb komisjoni esimees.
Konkursi hõbemärkide saajad ehk parimad tooted kategooriate lõikes selguvad kahes etapis: 24. märtsil valitakse parim piimatoode, valmistoit ja magustoit ning 25. märtsil hinnatakse liha-, kala-, pagari- ja kondiitritooteid.
31. märtsil hinnatakse piirkondlike väiketootjate tooteid ning konkursi üldvõitja avalikustatakse 29. aprillil Toiduliidu aastakonverentsil.
Eesti Parima Toiduaine konkurss sai alguse 1994. aastal ning selle eesmärk on rikastada tarbijate toidulauda ja innustada tootjaid tegelema tootearendusega. Tänavusele konkursile said Eesti toidutootjad esitada tooteid, mis on turule tulnud 2025. aasta jooksul.
Tooteid hindab ekspertidest koosnev hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad teadlased, ministeeriumide ja järelevalveasutuste esindajad, kaubanduse esindajad ning teised toiduvaldkonna eksperdid.
Tarbijad saavad oma lemmiku valida 8.-15. aprillini Eesti Parima Toiduaine Facebooki lehel.
