19.–20. märtsil toimub Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia ühine kriisiohjeõppus EMAJÕE KILP 26, kus harjutatakse erinevate ametkondade ja valitsemistasandite koostööd järjest keerukamate kriisistsenaariumide lahendamisel. Õppusel osaleb 190 inimest ning see aitab tulevastel riigiametnikel ja julgeolekuspetsialistidel paremini mõista erinevate asutuste rolle, protseduure ja piiranguid. Mentoriteks on mitmete ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajad, kes tagavad õppuse võimalikult reaalsena. Ühise väljaõppe eesmärk on parandada koostööd riigi ja kohaliku tasandi vahel ning valmistada tudengeid ette kriiside lahendamiseks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
19.–20. märtsil toimub Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia ühisõppus EMAJÕE KILP 26, kus harjutatakse erinevate ametkondade ja valitsemistasandite koostööd järjest eskaleeruva kriisiolukorra lahendamisel. Aegade suurima osalejatearvuga – 190 liikmega – ühisõppus toimub Sisekaitseakadeemias.
„Julgeolekuolukord nõuab, et riik oleks valmis kriisidele reageerima kiiresti, paindlikult ja koordineeritult. Seetõttu on oluline, et Sisekaitseakadeemia ja Kaitseväe Akadeemia õppurid harjutavad juba aastaid ühiselt kriisiolukordades tegutsemist, et paremini mõista erinevate asutuste omapärasid, protseduure, võimekusi ja piiranguid. Selliste ühiste õppuste tähtsus seisneb eelkõige selles, et tulevaste riigiametnike ja julgeolekuvaldkonna spetsialistide koostöö oleks nii omavahel kui ka ametkondade tasandil hästi läbi mõeldud ja ka keerulistes kriisiolukordades võimalikult sujuv,“ ütles siseminister Igor Taro.
Siseminister Igor Taro. Foto: Andrei Ozdoba
Sisekaitseakadeemia rektori Kuno Tammearu sõnul on EMAJÕE KILP Eestis ja Baltimaades ainulaadne projekt, kus sisejulgeoleku ja riigikaitsega seotud kõrgkoolid teevad oma õppekavade raames nii suures mahus koostööd ning viivad selle tulemusel läbi kahepäevase ühise kriisiõppuse.
Õppusel osalevad mentorite rollis Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenistujad ning riigiametite ja kohalike omavalitsuste esindajad. „Nemad aitavad tagada, et simulatsioon ja õppusel ette tulevad otsustusprotsessid oleksid võimalikult sarnased reaalsele kriisijuhtimisele. Harjutamine teeb teatavasti meistriks ja eks selle eesmärgi poole siin iga-aastasel õppusel meie koolide õppurid püüdlevadki: reaalsust matkivate praktiliste harjutuste käigus astutakse meistri tasemele sammhaaval lähemale,“ rääkis Sisekaitseakadeemia rektor.
Kuno Tammearu. Foto: Rasmus Kooskora
„Õppus Emajõe Kilp on Kaitseväe Akadeemia jaoks oluline, sest kui meie õppurid puutuvad teenistuses kokku partnerasutustega kriiside lahendamisel, siis see maailm on nende jaoks juba tuttav. Partnerasutuste töökultuur erineb Kaitseväe omast ning kui erinevate kriiside puhul on vaja koostööd teha, siis see koostöö sujub paremini kui neil on vastav ettevalmistus olemas“, selgitab KVA major Leenu Org. „Kuna me oleme väike riik, siis meie puhul võtmeks ongi tiheda koostöö tegemine eesmärgiga hoida riik stabiilsena. Õppus Emajõe Kilp võimaldab KVA õppuril saada esmase ülevaate asutuste vahelistest rollidest, protseduuridest ja piirangutest kriiside raames,“ lisab major.
Õppus Emajõe Kilp võimaldab KVA õppuril saada esmase ülevaate asutuste vahelistest rollidest, protseduuridest ja piirangutest kriiside raames.
Õppusel osalejad jagatakse rollimängu käigus erinevate Eesti ametkondade ja valitsemistasandite vahel. Kahe päeva jooksul lahendatakse kriisistsenaariume, mis muutuvad järk-järgult keerulisemaks ning nõuavad tihedat koordineerimist ja koostööd nii riigi kui ka kohaliku tasandi vahel.
Praeguses julgeolekuolukorras on erinevate asutuste ja valdkondade vaheline koostöö eriti oluline. Kõrgkoolidevaheline ühine väljaõpe aitab kujundada spetsialiste, kes mõistavad riigi toimimist tervikuna ning suudavad kriisiolukordades teha otsuseid laiemat pilti arvestades.
Õppuse läbinud tudengid on paremini ette valmistunud töötama võimalikes kriisiolukordades ning suudavad riigi otsustusprotsessis näha seoseid ja mõjusid, mis ulatuvad kaugemale ühe ametkonna või valdkonna piiridest.
