Laupäeval peetakse 177. aastaseks saava Prangli Laurentsiuse kirikus pidulik lauritsapäeva jumalateenistus, mille käigus pühitsetakse kiriku uued vitraažaknad. Uute vitraažakende valmimine on oluline samm Prangli kiriku restaureerimises. Kunstnik Urmo Raus on loonud kaasaegse visuaalse keelega vitraažid, mis mõtestavad Prangli kiriku ja saare ajalugu sügavalt ning tundlikult.

“Eks kunstiliselt on tegu julge valikuga,” tõdeb Prangli koguduse ja juhatuse liige Martin Tajur. Tajur lisab: “Samas on märgiline, et kunstnik on osanud Prangli kiriku lugu kujutada läbi kaasaegse visuaalse keele – tunnistab see ju, et kirik elab ja täieneb ka kaasajal, mitte ei ole muutunud muuseumiks.” Poeetilisust lisab meenutus varasemast vestlusest, kui vitraažide autor oli toonud paralleeli hommikutaevaga, mille lillakas-punaseid toone näevad kalamehed päeva alguses merele minnes.

Poeetilisust lisab meenutus varasemast vestlusest, kui vitraažide autor oli toonud paralleeli hommikutaevaga, mille lillakas-punaseid toone näevad kalamehed päeva alguses merele minnes.

Rausi loodud vitraažid ühendavad ajaloolise vormi tänapäevase sisuga. Sarnaselt värvilised, ent ilma kujutisteta klaasruudud kaunistasid kiriku aknaid juba esimese Eesti Vabariigi ajal. Uute vitraažide motiivid on inspireeritud kiriku asukohast ja ruumist, lähtudes metafoorsetest kristlikest sümbolitest ning saare merelisest ajaloost ja sündmustest.

Väikese saare märgiline kirik

Prangli kirik on üks väheseid terviklikult säilinud puidust pühakodasid Eestis. Hoone püstitamisest 1848. aastal alates on pühakojas katkematult peetud jumalateenistusi. Lauritsapäev on siinse kiriku jaoks märgiline ka seetõttu, et 177 aastat tagasi kirik just selsamal päeval valmis ning püha Laurentsiusele ka pühendati.

Jumalateenistuse viib läbi piiskop Joel Luhamets, keda seob sügavamalt oma perekonnalugu – tema abikaasa vanaisa puhkab Prangli kalmistul, olles üks 1941. aastal rünnaku järel uppunud laeva Eestirand hukkunutest. Muusikalise osa eest hoolitseb korporatsioon Rotalia meeskoor.