Tallinnas toimus Euroopa Kosmoseagentuuri Earth Explorer 12 kohtumine, kus arutati järgmise põlvkonna Maa kaugseire teadusmissioone, mille eesmärk on parandada kliimamuutuste mõistmist ja toetada teaduspõhiseid otsuseid. Kohtumisel hinnati nelja kandidaadimissiooni, millest kaks liiguvad edasi arendusetappi ning mille eelarve ulatub ligikaudu 350 miljoni euroni. Eesti on ESA täisliige alates 2015. aastast ning on aktiivselt osalenud Maa kaugseire valdkonnas, kus tegutsevad mitmed ettevõtted ja teadusasutused. Earth Exploreri missioonid keskenduvad polaaralade jääkilpide muutuste, Maa energiatasakaalu, veeringe ning atmosfääri kõrgemate kihtide uurimisele. Kohtumine andis Eesti teadlastele ja ettevõtetele võimaluse osaleda missioonide varases kavandamisetapis ning luua koostöösuhteid Euroopa teadus- ja arendusorganisatsioonidega.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Sel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Earth Explorer 12 kohtumine, mis tõi Eestisse enam kui 200 teadlast, kosmoseeksperti ja ettevõtete esindajat üle Euroopa. Kahepäevasel kohtumisel arutati järgmise põlvkonna Maa kaugseire teadusmissioone, mille eesmärk on parandada arusaamist kliimamuutustest ning toetada tulevikus teaduspõhiseid otsuseid.
Earth Explorer on ESA teadusmissioonide programm, mille raames arendatakse satelliite Maa ökosüsteemide paremaks mõistmiseks. Tallinnas hinnati nelja kandidaadimissiooni – CryoRad, ECO, Hydroterra+ ja Keystone –, millest kaks liiguvad edasi järgmisse arendusetappi. Iga missiooni eelarve ulatub ligikaudu 350 miljoni euroni ning võimaliku orbiidile jõudmiseni 2030. aastatel.
Kohtumise avasõnad pidas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) koosseisu kuuluva Eesti kosmosebüroo arendusjuht Madis Võõras, kelle sõnul on sellise kõrgetasemelise kohtumise toimumine Eestis tunnustus kogu Eesti kosmosevaldkonna arengule.
Madis Võõras ESA suurkohtumisel. Foto: Erlend Štaub
„Earth Exploreri suurkohtumise toomine Tallinnasse näitab, et Eesti on Euroopa kosmosekogukonnas usaldusväärne partner. See on tunnustus meie teadlaste, ettevõtete ja avaliku sektori senisele tööle, eriti Maa kaugseire valdkonnas, kus Eesti on viimastel aastatel kujunenud tugevaks kompetentsikeskuseks,“ ütles Võõras.
CryoRad uuriks polaaralade jääkilpide muutusi ja nende mõju maailmamere tasemele.
Kohtumisel arutati nelja erinevat teadusmissiooni, mis keskenduvad Maa kliimasüsteemi paremale mõistmisele. CryoRad uuriks polaaralade jääkilpide muutusi ja nende mõju maailmamere tasemele. ECO mõõdaks esimest korda otseselt Maa energiatasakaalu muutusi, et parandada kliimamudelite täpsust. Hydroterra+ võimaldaks peaaegu reaalajas jälgida veeringet, üleujutusi ja põudasid Euroopas ning Keystone uuriks seni vähe tuntud atmosfääri kõrgemaid kihte, et parandada teadmisi atmosfääri toimimisest ja satelliitide orbiitide prognoosimisest.
Eesti on olnud ESA täisliige alates 2015. aastast. Selle aja jooksul on Eesti ettevõtted ja teadusasutused sõlminud ligikaudu 200 ESA lepingut, millest umbes kolmandik on seotud Maa kaugseire ning kaugseireandmete kasutamisega.
Kaugseire on üks Eesti tugevamaid kosmosevaldkondi.
„Kaugseire on üks Eesti tugevamaid kosmosevaldkondi. Meie ettevõtted ja teadusasutused on ESA programmides aktiivselt osalenud ning loonud lahendusi, millel on reaalne kasutusväärtus nii Euroopas kui ka maailmas. Headeks näideteks on Kappazeta ja Datel, kes on arendanud kaugseirel põhinevaid teenuseid rahvusvahelisele turule,“ ütles Võõras.
Tema sõnul annab Earth Exploreri kohtumise korraldamine Eesti teadlastele ja ettevõtetele võimaluse osaleda juba missioonide varases kavandamisetapis ning luua uusi koostöösuhteid Euroopa juhtivate teadus- ja arendusorganisatsioonidega.
„Sellised kohtumised aitavad Eesti teadlastel, inseneridel ja ettevõtetel olla osa Euroopa järgmiste suurte kosmosemissioonide ettevalmistamisest. Mida varem ollakse kaasatud, seda suuremad on võimalused panustada nii teadusesse kui ka uute tehnoloogiate arendamisse,“ lisas Võõras.
Earth Exploreri missioonid aitavad tulevikus paremini mõista kliimamuutuste mõju, jälgida muutusi polaaraladel ja veeringes ning täiendada teadmisi Maa atmosfäärist. Nende kogutavad andmed toetavad teadustööd, kliimapoliitika kujundamist ning uute kaugseireteenuste arendamist.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koosseisu kuuluv kosmosebüroo on ESA ärivõimaluste vahendaja Eestis ja Eesti esindaja ESAs.
