Augustis on koolilastel veel suvepuhkus ning vees viibimine on nende jaoks tavapärane tegevus, kuid veeohutus nõuab lisaks ujumisoskusile ka täiskasvanu tähelepanelikkust ja selgete reeglite järgimist. Alla viieaastased lapsed on vees enim ohustatud, kuid ka kooliealised ja noorukid võivad riskida oma võimete ülehindamise või sõprade surve tõttu. Ujumisrõngad ja käsikellad ei taga lapse ohutust, selleks sobivad paremini CE-märgisega päästevestid. Veeõnnetuse korral tuleb kiiresti helistada hädaabinumbrile 112 ning vajadusel alustada elustamist, jälgides hiljem last terviseprobleemide suhtes.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Augustis on koolilastel veel terve kuu suvepuhkust ning suveilmad meelitavad lapsi jätkuvalt ujuma ja veetma aega mere, järvede ning basseinide ääres. Kooliõe sõnul kuulub vesi lapse suve juurde, kuid lapse ohutust ei taga üksnes hea ujumisoskus. Sama olulised on selged veeohutuse reeglid ja tähelepanelik täiskasvanu.
Ujumisoskus vähendab riski, kuid ei asenda täiskasvanu järelevalvet.
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et kui laps oskab ujuda, siis tal on vees turvaline. „Isegi hea ujumisoskusega laps võib sattuda hätta külma vee šoki, krampide, väsimuse või tugeva veevoolu tõttu. Ujumisoskus vähendab riski, kuid ei asenda täiskasvanu järelevalvet,” räägib SA Tallinna Koolitervishoiu juhtivõde Külli Reinsalu.
Külli Reinsalu. Foto: Raigo Pajula
Tema sõnul võib laps sattuda vees hätta kiiremini, kui täiskasvanu oskab oodata. „Uppumine ei näe enamasti välja nii nagu filmides. Uppuv laps ei suuda karjuda, sest keha keskendub õhu saamisele. Ta püüab instinktiivselt hoida pead vee kohal ning käed liiguvad vee pinnal, mitte ei tõuse appikutsumiseks üles. Seetõttu võib uppumine jääda pealtvaatajale märkamata,” selgitab Reinsalu ning lisab, et uppumine võib toimuda vaid 20–60 sekundiga.
Foto: Magnific
Lapse vanusest oleneb, millised ohud teda vees kõige rohkem varitsevad
Kõige suuremas ohus on alla viieaastased lapsed, kellel puudub piisav ohutaju ja ujumisoskus. Kooliealiste laste ning noorukite puhul on riskiteguriteks julgus, sõprade mõju ja oma võimete ülehindamine. „Kooliealised lapsed lähevad sageli sõpradega ujuma ilma täiskasvanuta ning kipuvad oma võimeid üle hindama. Noorukid võtavad rohkem riske, näiteks hüppavad tundmatus kohas vette või alahindavad hoovuste ja külma vee mõju,“ märgib Avatud Kooli kooliõde.
Kooliealiste laste ning noorukite puhul on riskiteguriteks julgus, sõprade mõju ja oma võimete ülehindamine.
Reinsalu sõnul on suurem oht sattuda hätta ka siis, kui laps läheb ujuma väsinuna, vesi on külm või ta ei tee piisavalt puhkepause.
Õiged turvavahendid aitavad veeõnnetusi ennetada
Reinsalu sõnul peavad paljud lapsevanemad ujumisrõngast või käsikellusid ekslikult päästevahenditeks. Tegelikult on need mõeldud mängimiseks ega taga lapse ohutust. „See on teema, millest räägitakse liiga vähe. Veekogu ääres tuleks kasutada lapse kaalule sobivat CE-märgisega päästevesti, mis peab olema korralikult kinnitatud. See hoiab lapse hingamisteed vee kohal ka siis, kui ta on sattunud paanikasse või teadvuseta. Ujumisrõngas ja käsikellud ei tee seda, laps võib neist libiseda või need võivad lekkida,“ rõhutab kooliõde.
Foto: Magnific
Kui laps satub vees hätta, tuleb kohe helistada hädaabinumbril 112. „Kui laps ei reageeri ega hinga normaalselt, tuleb koheselt alustada elustamisega. Iga sekund loeb. Kõigepealt tuleb teha viis päästehingamist ning siis jätkata 30 rindkere kompressiooni ja kahe päästehingamisega,“ juhendab kooliõde. „Kui laps on vett sisse hinganud, võib harvadel juhtudel tema hingamine järgmiste tundide jooksul halveneda. Seetõttu tuleb last pärast iga tõsisemat veeõnnetust hoolikalt jälgida. Köha, hingamisraskus, ebatavaline unisus või segasus võivad viidata sellele, et laps vajab kiiret arstiabi,” paneb Reinsalu lapsevanematele südamele.
Köha, hingamisraskus, ebatavaline unisus või segasus võivad viidata sellele, et laps vajab kiiret arstiabi.
„Koolieas kujunevad harjumused, mis saadavad last kogu elu. Seetõttu on oluline õpetada, et laps ei läheks kunagi üksi ujuma, ei hüppaks tundmatus kohas pea ees vette, kasutaks paadis alati päästevesti ning julgeks öelda sõbrale „ei“, kui olukord tundub ohtlik,“ toonitab Reinsalu.
Tema sõnul võiks juba koolieas lastele esmaabi andmist õpetada, sest põhilised elustamisvõtted võivad ühel päeval aidata päästa kellegi elu.
Kooliõe nõuanded, kuidas lapsi veeõnnetuste eest kaitsta
- Õpeta laps võimalikult varases eas ujuma ning räägi regulaarselt läbi veeohutuse põhireeglid.
- Veendu, et alla 5-aastane laps on vees ja veekogu ääres alati sinu käeulatuses.
- Kasuta veekogu ääres lapse kaalule sobivat CE-märgisega päästevesti. Ujumisrõngas ja käsikellud ei ole päästevahendid.
- Kehtesta selged veeohutuse reeglid juba enne suve (vette hüppa ainult tuttavas veekogus, ära uju kunagi üksinda, tule veest välja, kui hakkab külm või tunned väsimust)
- Räägi lapsega läbi, et sõprade surve ei tohiks saada ohtlike otsuste põhjuseks vees.
- Kontrolli ujumiskoha ohutust: põhja nähtavust, hoovuseid, sügavust, ametlikult tähistatud ujumisala olemasolu.
- Pärast tõsist veeõnnetust jälgi last tähelepanelikult. Köha, hingamisraskuse või segasuse korral pöördu arsti poole.
- Veendu, et laps teab hädaabinumbrit 112 ja oskab vajadusel sellele helistada.
Sihtasutus Tallinna Koolitervishoid on Eesti suurim kooliõdesid ühendav organisatsioon, kuhu kuulub enam kui 110 tervishoiutöötajat, kes pakuvad ligi 90 koolis 58 000 õpilasele koolitervishoiuteenust. Koostöös lapsevanemate, koolipersonali ja teiste spetsialistidega on kooliõed abiks õpilaste tervise edendamisel ja heaolu toetamisel.
